töökeskkond

President Kaljulaidi Fond korraldab 5. detsembril juba teise lähisuhtevägivalla-teemalise konverentsi „Koos tugevamad“, et üheskoos arutleda, milline on igaühe roll ja panus lähisuhtevägivalla olukorra parendamisel. Kliiniline psühholoog Katrina Heinmets toob välja, miks on oluline märgata lähisuhtevägivalla all kannatavat kolleegi ja kuidas teda aidata.

Ühiskonna arenemisega on tööandjate jaoks muutunud aina olulisemaks mugava töökeskkonna loomine ning töötajate rahulolu tõstmine. Nii on ettevõtete motivatsioonipakettidesse jõudnud treeningute, massaaži ja tervist toetavate tegevuste kompensatsioonid. Populaarsust on kogunud töötajatele tervisekontrolli tagamine ja tervisekindlustus.

Tööandjad pingutavad, et atraktiivse tööandjana silma paista. Nii on fookuses üha rohkem töötaja heaolu. Kuidas olla hooliv tööandja juba värbamisel, kohelda kõiki võrdselt ja toetada erivajadusega kolleegi?

Tasuta puuviljad, saun ja pinksilaud ei konkureeri inimese psühholoogiliste vajadustega nagu autonoomsus, kompetentsus ja sotsiaalne kuuluvus, kirjutab Helmese personalijuht Maris Viires.

Eesti ametiühingute keskliidul on uus juht – pikalt meremeeste ametiühingus töötanud Kaia Vask. Ta ütleb, et uues rollis plaanib ta olla koostööaldis.

Mitmekesisus ja kaasatus tunduvad olevat populaarsed teemad, millest tööandjate seas rääkida. Miks on tähtis, et ettevõtteid ei käsitleks neid vaid moevooluna, vaid näeksid DEI (mitmekesisus, võrdsus ja kaasatus) edendamist osana oma pikaajalisest plaanist? Swedbanki mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnajuht Heleriin Adelbert loob selgust.