Viirmaa alustas koostööd coach'iga tegevjuhi rolli astudes ja tagantjärele ta teab, kui palju see partnerlus teda julgustas ja toetas. „Nägin nii enda kui ka näen oma klientide puhul potentsiaali, mis on hoopis suurem kui esmapilgul tundub. Potentsiaali avamine ja takistuste vähendamine ongi minu arvates coaching'u tuum. Olen oma klientidele mõtlemispartneriks ja juhtimise coach'ina fokusseeritud muutusele. Muutus on unistamise, selguse loomise ja elluviimise tulemus. Usun, et tavaliselt on suurim tugi just väljakutsete pakkumine, sest juhtimise coaching on heas vormis juhtidele.”
„Heal juhil on kindel visioon, ta on järjekindel ja pühendunud selle elluviimisel. Hea juht on aus ning läbipaistev. Uuringud ütlevad, et peamine muudatus viimase paarikümne aasta juhtimises on pööre autokraatsest stiilist koostöökesksete lähenemisteni. Eelmise sajandi juhid tegid enamik otsuseid üksi, andsid selgeid juhiseid mida, kuidas ja millal teha, kontrollisid ülesannete täitmist. Täna on fookus pöördunud meeskonnatööle, innovatsiooni ja kreatiivsuse suurendamisele. Miks? Ärikeskkond on radikaalselt muutunud ja see sunnib muutma ka juhtimist. Tehnoloogia areng kiirendab kõiki protsesse ja eduks ei piisa superjuhist, hea juht peab looma maksimaalselt head tingimused, et tema inimesed tahaks pühenduda ja saaks areneda. Karismaatilise liidri kuvand on asendunud haavatavuse, lahkuse ja empaatiaga,” räägib Viirmaa.
Ta lisab, et omakorda on kogu maailm alates kevadest 2020 muutunud, arenenud ja kohanenud kordades kiiremini kui varasematel aastatel. „Sisuliselt on enamik juhte ühtäkki muudatuste juhid ja peavad kehva nähtavusega tingimustes tegema kiireid ja julgeid otsuseid, kohanema ebakindlusega ning suhtuma vigadesse kui õppimiskohtadesse. Väljakutsed on väga suured. Ja väga ägedad!”
Coach'iv stiil on väga hea, aga mitte tingimata parim
Viirmaa nendib, et coach'iv juhtimisstiil on selgelt kvaliteedi muutus, aga tuleb aru anda, et see stiil ei ole võluvits, see ei sobi kõikjale ja igas olukorras. „Hea juht usub oma meekonnaliikmetesse, ta kuulab, võimustab ja arendab oma inimesi. Ma usun, et coach'iv juhtimisstiil ehk lihtsustatult kuulamine ja küsimine rääkimise ning nõuandmise asemel ning selle omandamine pole asjata populaarsed – kiired muudatused väliskeskkonnas nõuavad kõigi inimeste potentsiaali maksimaalset kasutamist. Samas on väga oluline ka kohanemisvõime ja erinevate juhtimisstiilide adopteerimine. Coach'iv stiil on väga hea, aga mitte alati tingimata parim stiil.”
Trend võib Viirmaa sõnul olla coaching meil Eestis, kus sellest kõvema häälega räägitakse ehk kümmekond aastat, aga tegelikult on coaching ja coach'iv juhtimisstiil mõisted, mis on tegelikult vanemad kui 50 aastat. „Ehk pigem on küsimus selles, miks just nüüd, siin ja praegu, sellest aina rohkem räägitakse,” tõstatab ta küsimuse. „Coaching'u äri kasvab kiirelt – 2020. aastal oli selle maht maailmas oli 2,7 miljardit eurot, akrediteeritud coach'e on maailmas üle 30 000 ning Fortune 500 ettevõtetest kasutab juhtimise coach'e üle 40%."
Merle Viirmaad saab kuulata juhtimiskonverentsil
"Coaching 2022. Vastupanu". Vaata programmi ja registreeri
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!