coaching

Üha rohkem räägitakse Eestis coaching’ust ja selle kasuteguritest. Kui aga mainida supervisiooni, siis selle peale kergitatakse kulmu ja uuritakse, et mis imeloom see veel on.

Virtuaalses suhtlemises on üksteise ootuste ja eesmärkide mõistmine palju raskem, sest füüsiline kontakt on limiteeritud. Erinevate suhtluskanalite ja keelekasutuse tõttu võib kirja teel öeldut mõista väga erineval moel ja lugeda ridade vahelt välja just seda, mida igaüks oma väärtushinnangute baasil lugeda tahab.

Tänavu pälvis peresõbraliku tööandja kuldmärgise 24 ettevõtet, kellest üks oli Tele2. Personaliosakonna projektijuht Kerli Möldre jagas oma kogemust konkursi läbimisest ja tulemustest.

Keeli on kõige lihtsam õppida isikliku motivatsiooni kaudu, kinnitab üle 20 aasta inglise keele õppejõuna töötanud koolitaja, coach ja superviisor Evelyn Soidla. Ühena esimestest Eestis alustas ta keeleõpet, kus inglise keel on kombineeritud coaching’u elementidega ning kinnitab, et õpilaste tulemused on oodatust isegi paremad.

Coaching on aina hoogu kogumas – professionaalsete coachi'de arvukuse kasvuga suureneb ka nende inimeste ja meeskondade hulk, kes coaching'u kasu isiklikult kogenud on. Mis on see miski, mis coaching'ule niivõrd võimsa kasuteguri annab? Miks kasutada meeskonna-coaching'ut?

Aeg-ajalt kuulen juhtidega vesteldes, et personalijuhid ei ole piisavalt strateegilised, et ärijuhid ja tippjuhid neid võrdväärsete partneritena võtaksid. Personalijuhid ise aga tunnevad, et teised juhid ei kaasa neid piisavalt ning peavad pigem töötajatega seotud küsimustega tegelejaiks. Milles seisneb juhi ja personalijuhi partnerlus?