Autor: Rita Rätsepp • 29. august 2022

Teadvustatud mõtted aitavad muuta maailma

Väidetavalt on täiskasvanud inimese peas umbes 50 000 automaatmõtet päevas. Selge on see, et keegi ei suuda sellist hulka mõtteid kontrollida ja kõiki polegi vaja. Oluline on hakata märkama ja teadvustama elukvaliteeti mõjutavaid ja häirivaid mõtteid ja mõttemustreid.
Koolitaja Rita Rätsepp teab, kuidas mõttemustreid kujundada ja need oma elu juhtima panna. Tule ja kuula tema ettekannet Koolituskonverentsil ning kasuta oma mõtteid sama targasti!

Mida sügavamalt me õpime oma mõtteviisi tundma, seda teadlikumaks saame iseendast ja seda kergem on eluga toime tulla.

Paraku juhtub aga päris tihti, et mõtete virvarr ei lase olla ja teeb elu raskeks. Küsimus endale oleks, miks ma valin just nii mõelda? Tasub endale teadvustada, et meie mõtleme mõtteid, mitte mõtted meid. Tegelikult olen ju mina boss – mina ei ole minu mõtted, mina mõtlen neid mõtteid.

Kõik siin elus saab alguse valikutest ja meil on absoluutselt alati võimalus ja vaba tahe valida, ka oma mõtteid. Mõtete maha surumine või neist mitte välja tegemine meid ei aita. Need saab küll mõneks ajaks edasi lükata ja sellest võib korraks ka näiliselt isegi abi olla, aga kahjustavad mõtted kipuvad tagasi hiilima ja me oleme taas alguses tagasi ning nõiaring algab otsast peale.

Nii me siis istume päevast päeva iseenda mõtete vanglas. Alati võiks välja astuda, aga millegipärast ei astu. Ketrame oma mõtteid edasi ja kannatame. Sina oled ainus inimene, kes mõtleb nii nagu sina. Keegi ei saa sundida sind mõtlema teisiti. Me valitud mõtted on aluseks meie sisekõnele ehk vestlusele endaga, mis omakorda kujundab ja mõjutab uskumust iseendasse ja ümbritsevasse.

Kui inimene on stressis ja pinges, on mõtlemine harjumuspärane, teadvustamata tegevus. Kulgeme n-ö mugavustsoonis, mis tegelikult ei pruugi üldse olla mugav, see on lihtsalt meile tuttav ehk harjumuspärane. Pigem tekitab aga sellises rutiinis olemine lisapingeid. Selleks, et sellest surnud ringist välja saada, tulebki hakata märkama ja teadvustama oma mõtteid. Väga paljud mõtted ei kuulu näiteks tegelikult üldse meile. Me oleme need elu jooksul omaks teinud meile oluliste inimeste, meedia jm kaudu. Enese teadmata.

„Mõtet väljendatakse sõnades ja realiseeritakse tegudega.” – Kuddus Al Buhari.

Välja öeldud sõnad on mõtete pikendused. Vahel tasub omaette kõva häälega rääkida, siis kuuled ise ka, kuidas ja mida sa mõtled.

Meie mõeldud mõtetel on uskumatu jõud. Mida fokuseeritumalt mõtled, seda tugevama jõu sellele mõttele annad. Võib isegi öelda, et meie elu on meie materialiseerunud mõtted. See, kuidas suhtume iseendasse, teistesse inimestesse, olukordadess ja maailma, on meie valitud mõtete tulemus. Me vaatame maailma läbi enda loodud mõttemaailma. Ootame ja eeldame ka teistelt seda, mille oleme oma peas mõtte tasandil loonud. Tegelikult on kõik nii, nagu on meie endi mõtteline ettekujutus.

Maailm tundubki selline, millist mõttevärvi meil kõige rohkem on. Kui hakkame mõtteid teadvustama ja muutma endale soovitud suunas, muutub maailm selle võrra. Mõtted võivad meile anda väga palju energiat ja samuti teha meid energiast tühjaks. Kas me päriselt teame ja kas julgemegi endale alati tunnistada, kuidas me tegelikult mõtleme?

9. novembril toimuval Koolituskonverentsil räägin enesejuhtimise ja -arengu töötoas mõtlemisest ja sellest, kuidas meie igapäevased mõtted mõjutavad meie elukvaliteeti.

Mõtlemisest võib väga palju mõelda, rääkida, kirjutada. Koolituskonverentsi töötoas avame mõningad teemapunktid. Mitte ignoreerida, peita, asendada, vaid kõige olulisem on hakata märkama ja jägima, kuidas ja mida ma mõtlen, seejärel saame alles hakata tehnikaid rakendama.

Meie ajus pole mõtteid, kuid temas on jõud, mis on võimeline terve hulga mõisteid esile kutsuma. (Ralph Waldo Emerson)

Jaga lugu
Personaliuudised.ee toetajad:
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700
Liina AruKonverentside programmijuhtTel: 5559 1230