Miks ma olen vahel „brigadir”?

„Mine küsi tema käest, tema teab siin kõike”, „Vaata, tema on alati kõigele vastu”, „Hakkame nüüd pihta, ega meil siin lõputult aega pole”, „Nojah, sul on ju kõik hästi, aga minul ...”, „Kas oled kõik oma ülesanded ära teinud?”

Jaanika RannulaUpWise Coaching, juhtide ja meeskondade arengupartner

Kõiketeadja, vastutöötaja, kamandaja, ohver, kontrollija ... Me kanname teadlikult või alateadlikult kaasas erinevaid rolle, kuid tähtis on, et oleksime teadlikud, kuidas need mõjutavad meid ja teisi meie ümber.

Kuidas meie rollid tekivad ja miks?

Mina olen veendumusel, et see on seotud esiteks meie persooni ja erinevate funktsioonidega tööl. Persooni all mõtlen ma just meie isiksust ja isikuomadusi, meid kujundanud kogemusi ja kodust kasvatust, millega saime kaasa uskumused ja hoiakud. Samuti meie baasvajadusi ja ootusi tööle ning loomupäraseid andeid. Mõni oleks nagu sündinud lavale esinema, teine samal ajal lausa tardub, tema jaoks on see kõige hullem asi maailmas, kuna ta kardab häbisse jääda.

Näitena võib tuua minu ammuse kolleegi, keda kutsusime kohvihaldjaks. Absoluutselt igal kohtumisel ja koosolekul kontoris tundis ta muret, kas kõik on ikka meelepärase joogi kaasa haaranud, vajadusel tormas seda kööki tegema, et igaüks ennast hästi tunneks. Aastaid hiljem kohtusin temaga coach’i ja superviisorina ning arutasime sama teemat. Olenemata ettevõttest, kus ta töötab, hakkab ta kandma sama rolli. Kohtumiste käigus selgus, et tal oli olnud keeruline lapsepõlv, sest tema isa oli olnud hästi range ja rahulolematu, ning väikse tüdrukuna oli ta teinud kõike selleks, et isa käest natukenegi positiivset tagasisidet saada. Sellest kogemusest oli välja kasvanud vajadus kõiki aidata, mille taga oli vajadus saada positiivset tagasisidet ja heakskiitu oma eksistentsile. Nüüd, täiskasvanuna, mõjutab see oluliselt tema tööd.

Väga palju on kirjutatud vooseisundist ja kirega töötamisest. Tihtilugu räägitakse, et kasuta oma täit potentsiaali, keskendu tugevustele ja mitte nõrkustele. Tore lugu küll, aga kui ma seda kõike teen, siis juhtub taas, et minu tugevused muutuvad nõrkusteks, mu kirg töö vastu hüppab kahe jalaga gaasipedaalile ning kaob igasugunegi võimekus töö- ja puhkeaega ohjata. Sellises seisundis hiilib tänu minu loomupärastele tugevustele välja brigaridi-roll, sest kui sa näiteks oled saavutaja, kelle uskumus on, et igaüks vastutab ja peab kokkulepetest kinni, ning samal kannustavad veel sind uudsed ideed ja põnevad väljakutsed, siis muutudki kannatamatuks, hakkad inimesi tagant torkima ja uurima, millal asjad tehtud saavad.

Üks näide veel ka ühest väga inspireerivast juhist, kes „sundis” raamatupidaja töölt lahkuma, vastates talle pidevalt „kõik on hästi”, „küll ma need tšekid ära toon”, „no midagi hullu ju ei juhtu”. Miks? Sest raamatupidajale olid olulised õigel ajal esitatud dokumendid ja raportid ning tema ei saanud oma tööd teha. Ta oli täpne inimene, kes vajas rutiinset ja stabiilset töökeskkonda.

Mis on esimesed ohu märgid, et miski hakkab viltu vedama?

•Sa langed äärmustesse.

•Tegutsed liiga õhinapõhiselt ehk lased vaid oma tunnetel otsustada.

•Ignoreerid kellaaega ehk unustad ennast midagi tegema.

•Sa ei suuda öelda EI kirge silmis põlema panevatele tegemistele.

•Oled jäänud kinni oma eelmistesse töökogemustesse ja taas kujuneb välja sama roll uues meeskonnas.

Kui mõni neist ohu märkidest käib Sinu kohta, siis Jaanikal on tagataskus 4 lihtsat sammu, kuidas end sellest mustrist välja murda, mida ta jagab 9. novembril toimuval Koolituskonverentsil "Teadmiste jõgi". Jaanika astub üles kogemuslugude töötoas. Kuni 28. septembrini saad end Koolituskonverentsile registreerida soodushinnaga.

Miks ma olen vahel „brigadir”?

Kuidas meie rollid tekivad ja miks?

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga