Puhastusfirmas suhtleb värbamisel kandidaadiga esmalt tehisaru
Puhastusteenuseid pakkuv Krausberg Eesti kasutab värbamisel tehisaru, et aega kokku hoida. Lõpliku otsuse, keda värvata, teeb veel siiski inimene, selgitas firma personalijuht Helina Peet Äripäeva raadios.
Krausberg Eestis teeb tehisaru ära värbamise rutiinsed ülesanded.
Foto: Andras Kralla
On kuid, kus ettevõttesse kandideerib 800 töötajat. Kui varem pidi personaliosakond ühe kandidaadiga suhtlemisele kulutama 10–15 minutit, siis nüüd kulub esmase lisainfo kogumiseks vaid mõni sekund, rääkis Peet.
Pea 80% töötajatest uurib enne kandideerimist tööandja tausta ning negatiivne info võib huvi lõpetada juba enne, kui CV üldse teele läheb. Palga kõrval otsustab üha enam see, milline ettevõte tegelikult välja paistab.
Tööelus toimub midagi kummalist. Mida aeg edasi, seda rohkem üritatakse leida kõigele lihtsaid lahendusi. Mida rohkem hakatakse mõistma inimloomuse keerukust, seda suurema innuga püütakse neid lahterdada. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus enam kui 8 miljardit inimest on jagatud lihtsalt seitsmeks põlvkonnaks ja seda esitletakse tõsimeeli (juhtimis)teadusena.
CV-st kaugemale soovitavad vaadata nii praktikud kui eksperdid!
Personalijuhid seisavad silmitsi keerulise ülesandega: kuidas valida kandidaadid, kes lisavad meeskonnale tegelikku väärtust? Oskuspõhine hindamine ja pehmete oskuste kaardistamine on järjest olulisemad, rõhutavad nii Luminori kui ka Maria Küti vaatepunktid.
Oskuspõhine värbamine aitab jõuda laiema ja mitmekesisema talendibaasini. Fookus liigub kogemuselt tegelikele oskustele ja see muudab kogu valikuprotsessi loogikat, usub PARE juhatuse esimees Maria Kütt.
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.