Kes pääseb meeskonda? Võtmetähtsusega on pehmed oskused ja AI-teadmised

Uusaastaülevaates kaardistab HR Agentuuri personaliekspert Jaanika Tammekänd, millised värbamistrendid alanud aastal Eesti tööturgu kujundavad – alates tehisintellektist ja palgaläbipaistvusest kuni inimlikkuse muutumiseni tööandja oluliseks konkurentsieeliseks.

Oskuspõhine värbamine aitab jõuda laiema ja mitmekesisema talendibaasini. Fookus liigub kogemuselt tegelikele oskustele ja see muudab kogu valikuprotsessi loogikat, usub PARE juhatuse esimees Maria Kütt.

Väljendid nagu “automatiseerimine”, “andmeanalüüs” ja “tehisintellektil põhinev tehnoloogia” saadavad meid ärimaastikul päevast päeva, samal ajal kui suur osa personaliinimestest peab uut reaalsust oma töistes väljakutsetes veel võõraks.

Kui praegu on kutsestandard see, millele töö- ja koolitusturul vastutuse piiride või hindamisaluste kehtestamisel toetuda, siis tulevikus on veel üks abivahend: kutsete süsteemi kõrvale arendab Kutsekoda oskuspõhise lähenemise, mis võimaldab ameteid, õppekavasid, aga ka indiviide kirjeldada oskusprofiilide kaudu.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.