Arendajate seas on tavaline, et juhtivad ametikohad ning reaalsete praktiliste tööülesannete juurest laiema pildi nägemise ja inimeste haldamise poole liikumine on midagi, mida üritatakse võimalusel vältida. Samas märgib Elisa IT-juht Villu Teearu, et arendajad ei saa kunagi jääda aastateks paigale tammuma ja kui ambitsiooniks pole juhiks kasvamine, peaks igal programmeerijal olema siiski mingi arengueesmärk taskust võtta.

- Juht peab suutma inimeste tõelise võimekuse ära tunda ja panema ka spetsialisti enese mõistma, mida ta tegelikult suudab ja millist väärtust endas kannab. Foto: Elisa
“Ükski arendaja ei tohiks jääda pensionieani juunior-arendajaks – kui nii peaks minema, on ilmselge, et inimene on endale valinud vale töö. Kõiki häid arendajaid ühendab soov alaliselt midagi uut õppida ja olla homme veidi nutikam, kui ollakse täna, ehk edukat karjääri tegevatel arendajatel on enamasti alati mingi ambitsioon või eesmärk, mille poole püüeldakse,” sõnas ta. “See ei pea olema üks kindel masterplan, mida detailideni jälgitakse, kuid vähemalt jooksvalt peaks mingid eesmärgid tekkima, et neid siis püüda.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.