• 06.10.22, 09:00

Kas iga spetsialist peaks tingimata juhiks pürgima?

Arendajate seas on tavaline, et juhtivad ametikohad ning reaalsete praktiliste tööülesannete juurest laiema pildi nägemise ja inimeste haldamise poole liikumine on midagi, mida üritatakse võimalusel vältida. Samas märgib Elisa IT-juht Villu Teearu, et arendajad ei saa kunagi jääda aastateks paigale tammuma ja kui ambitsiooniks pole juhiks kasvamine, peaks igal programmeerijal olema siiski mingi arengueesmärk taskust võtta.
Juht peab suutma inimeste tõelise võimekuse ära tunda ja panema ka spetsialisti enese mõistma, mida ta tegelikult suudab ja millist väärtust endas kannab.
  • Juht peab suutma inimeste tõelise võimekuse ära tunda ja panema ka spetsialisti enese mõistma, mida ta tegelikult suudab ja millist väärtust endas kannab.
  • Foto: Elisa
“Ükski arendaja ei tohiks jääda pensionieani juunior-arendajaks – kui nii peaks minema, on ilmselge, et inimene on endale valinud vale töö. Kõiki häid arendajaid ühendab soov alaliselt midagi uut õppida ja olla homme veidi nutikam, kui ollakse täna, ehk edukat karjääri tegevatel arendajatel on enamasti alati mingi ambitsioon või eesmärk, mille poole püüeldakse,” sõnas ta. “See ei pea olema üks kindel masterplan, mida detailideni jälgitakse, kuid vähemalt jooksvalt peaks mingid eesmärgid tekkima, et neid siis püüda.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 12:54
Kuidas kasvatada ettevõtte nooremarendajad vanemarendajateks?
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele