Pühendunud ja oma tööd kirega tegevad töötajad on iga tööandja unistus. Millegipärast on aga juhtunud nii, et alates 1960ndatest, mil inimesed on töö tegemisel kasutanud üha enam oma mõistust, on töösse kaasatus sootuks vähenenud. Gallupi mulluse uuringu järgi on kaasatud töötajaid organisatsioonides vaid kolmandik. Paratamatult tuleb küsida: millega oleme siin mööda pannud?

- Marika Raiski: 2022. aasta Gallupi uuring kinnitab, et vaid kolmandik (32%) töötajatest kuulub kaasatud töötajate kategooriasse.
- Foto: Jake Farra
Vaikse lahkumise all peetakse silmas seda, et inimene ei pühendu oma tööle mõtestatult ja teeb vaid nii palju, kui temalt ametijuhendis nõutakse. See sarnaneb nähtusega work-to-rule, kus töötajad täidavad ainult neid ülesandeid, mis on sätestatud kirjalikes eeskirjades ja protseduurides, ning kohe kindlasti mitte midagi enamat, kui on kirjas lepingus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.