Autor: Signe Sillasoo • 16. august 2023

Kui varasemalt pole harjutud töökeskkonnas vaimse tervis teemadel vestlema, siis võib see esialgu tunduda ebamugav ja kohati veidergi. Seetõttu ongi esmalt oluline murda stigma. Ennast harides, õiget aega ja kohta valides, kaasavat keelt kasutades ja eeskujuks olles saab murda vaimse tervisega seotud häbimärgistamist töökohal ning luua suuremat mõistmist, toetatuse- ja meeskonnatunnet ning seeläbi hoolivamat töökeskkonda ja -kultuuri.

Stigma teeb haigemaks

2020. aastal ilmunud Vaimse tervise roheline raamat toob välja, et Eesti ühiskonnas on selgeid märke sellest, et vaimse tervise murede suhtes esineb stigmat ehk häbistamist, põlgust ja hukkamõistu. See omakorda võib viia vaimse tervise murega inimese tõrjutuse, diskrimineerimise või ka ühiskondlikust elust väljatõukamiseni. Hirm sellise reaktsiooni ees takistab inimesi abi otsimast nii spetsialistidelt kui ka kolleegidelt, sõpradelt või pereliikmetelt.

Vaimse tervise stigma teeb inimesed reaalselt haigemaks – see sunnib oma raskusi varjama ja mõjub halvasti vaimsele heaolule. Seda on tunda ühiskondlikul tasandil – näiteks tööandjatel on kõhklusi vaimse tervise murega inimese tööl hoidmisel, veel rohkem palkamisel, talle koolituste võimaldamisel, tema usaldamisel või edutamisel. Lisaks mõjutab see oluliselt ka inimest ennast – vaimse tervise mure võib sageli viia madala eneseusu ja enesehinnanguni.

Ei ole haruldane, et lisaks seisundist otseselt tulenevatele piirangutele elab inimene alla oma võimete just stigma tõttu. Kardetakse, et diagnoosi korral ei võeta inimest tõsiselt, peetakse nõrgaks ning seetõttu vähenevad karjääriväljavaated. Just seetõttu on oluline stigmat märgata ja murda ning vaimse tervise teemal töökeskkonnas avatult, ausalt ja toetavalt rääkida.

Lihtne vestlus võib tuua kannapöörde

Seega kui soovid mõista oma kolleegi, kelle käitumine on aja jooksul muutunud, ta on näiteks endasse tõmbunum või vastupidi närvilisem, ärevam, siis küsi. Vajadusel küsi ja vestle teist korda veel.

Vahel on kõige olulisem märgata ja küsida. Lahendused ja vastused on tihti inimeses endas, ta peab need vaid üles leidma. Seda on tunduvalt lihtsam teha teise inimese küsimustele vastates. Halva enesetunde saladuses pidamine ja stressi varjamine teevad haigeks. Empaatiline tähelepanu ja osavõtlikud küsimused võivad olla aga oluliseks katalüsaatoriks paranemise teel.

PANE TÄHELE!

Peaasi.ee organisatsioonide vaimse tervise arenguprogrammi juht Signe Sillasoo astub kuulajate ette ka novembrikuisel Koolituskonverentsil vaimse tervise töötoas, kus kõneleb vaimset tervist toetava töökultuuri loomisest organisatsioonis. Soeta ekstrasoodushinnaga konverentsipääse veel enne 20. augustit!

Kolleegiga vaimse tervise teemal vestlust alustades mõtle näiteks esmalt enda jaoks läbi, millest kõnelust alustate. Samuti, kuidas põhjendada vestluse pidamist ja seda, kuidas saad aidata. Näiteks anna teada, et oled kolleegi juures märganud muutusi, saad aidata tööülesannete ümberjagamisel, abi leidmisel vms. Küsi avatud küsimusi, mis panevad kolleegi oma seisukohti selgitama, ära torma kohe nõu andma.

Haiguslehe võtmise peidetud põhjus

Vestluseks leidke kindlasti sobilik koht, mis oleks soovitavalt privaatne ja ilma segajateta. Samuti valige sobiv aeg, et oleks kiirustamata võimalik tekkinud küsimustel ja teemadel vestelda.

Lõpetuseks küsige üle, kas midagi olulist jäi rääkimata ja kas kolleegil on soovi täiendava abi järele. Julgustage kas või väikest sammu ette võtma, et olukord muutuks paremaks.

Oluline on meeles pidada, et jutuks olnud vaimse tervise murede ja kehaliste terviseprobleemide korral on sagedane koosesinemine ning ühe olemasolu raskendab teisest paranemist. Ei ole haruldane, et haigusleht võetakse mõne kehalise kaebusega, kuid tegelikult on selle põhjuseks vaimse tervise seisund.

TASUB TEADA!

Kuidas rääkida kolleegiga vaimsest tervisest?

• Vali kolleegiga rääkimiseks sobilik koht ja aeg – kui olete mõlemad rahulikud, viibite mugavas ja privaatses keskkonnas ja teil on aega. Hea on rääkida midagi koos tehes, näiteks lõunatades, jalutuskäigul või muul viisil koos olles, kus ei pea kogu aeg üksteisele otsa vaatama.

• Kui kahtlustad, et kellelgi on vaimse tervise probleem, siis varu kannatust ja kutsu teda kaasa teie tavalistesse tegevustesse isegi siis, kui ta mitu korda ära ütleb või pole neist väga vaimustunud.

• Vestlust alusta sellest, mida oled ise märganud ja mis sulle muret valmistab. Ole nii siiras, aus ja otsekohene kui võimalik.

• Vahel on hea vaimsest tervisest rääkima hakkamiseks alustuseks küsida konkreetsete tervisenäitajate kohta nagu uni, keskendumine, söömine ja mitte otseselt selle kohta, mida teine parasjagu tunneb. Ka küsimus: “Kuidas sa stressiga toime tuled?” võib avada ukse vaimse tervise teemaliseks põhjalikumaks aruteluks ja julgustada oma kogemusi jagama. Vestluse avamiseks võib olla hea jagada ka midagi enese kohta või tuua näiteid selle kohta, kuidas keegi tuttav-sõber on end tundnud ja kuidas olukorda lahendanud.

• Ära kipu kohe nõu andma ja valmis lahendusi pakkuma. Ära hakka murest kuuldes enda murega “üle trumpama”. Katsu hoiduda lööklausetest: “võta end kokku”, “teistel on veel hullem”, “mõtle positiivselt”. Ära ütle, et tead, mida ta tunneb, kui sa tegelikult ei tea. Jää ausaks ja pigem ütlegi, et ma ei oska ette kujutada, mis tunne see on.

• Ei tasu eeldada, et inimene oskab kohe öelda, miks tal vaimse tervise probleem tekkis või “mis tal viga on”.

• Julgusta tervislikult elama ja abi otsima.

• Arvesta, et teemat võib käsitleda mitmel korral ja aja jooksul, kõike ei pea inimesest välja pinnima.

• Kui kahtlustad, et kolleeg ennast vigastab või kaalub enesetappu, tee sellest juttu.

• Mõtle läbi, millist tuge ja abi oled valmis pakkuma, väljaütlemised nagu “olen alati sinu jaoks saadaval”, “helista igal ajal”, ei pruugi tegelikult sinu jaoks võimalikud olla ja võivad tuua kaasa pettumust.

• Arvesta vestlust avades ka enda vaimse seisundiga – vahel võib rasketest asjadest ka endal mõõt täis olla ja sel juhul ei tasu vestlust alustada.

• Arvesta, et vestlus võib olla pingeline mõlema osapoole jaoks – planeeri pärastiseks midagi lõõgastavat või sportlikku.

• Tunnusta murest rääkimist ja enda avamist – “Aitäh, et sa mulle sellest rääkisid” on lihtne viis anda märku, et väärtustad kaaslase usaldust sinu vastu.

• Samas arvesta ka, et inimene ei pruugi soovida sulle kõigest või üldse millestki sel hetkel rääkida. Ära võta seda isiklikult. Küsimine ja tähelepanu pööramine on kõige olulisemad!