Kolmandik töötajaid kuuleb juhilt tänu vaid kord aastas

Ligi 30% Eesti töötajatest saab oma otseselt juhilt tänusõnu maksimaalselt kord aastas või üldse mitte, selgus MELPi tellitud uuringust. Samal ajal peab enamik töötajaid tunnustust oluliseks motivatsiooni ja emotsionaalse heaolu mõjutajaks.
MELP Eesti juht Kadri Säde
  • MELP Eesti juht Kadri Säde
  • Foto: MELP
„Eesti juhtidel on tugev surve tulemuste saavutamiseks ning sageli eeldatakse, et palk ja ametinimetus ongi juba piisav tunnustus,“ ütles MELP Eesti juht Kadri Säde. „Selline tänamisest hoidumine kujundab tasapisi töökultuuri: usaldus väheneb, inimesed panustavad vähem ja töökeskkond muutub väsitavaks. Tegelikult on siiras ja konkreetne tänu üks lihtsamaid, kuid mõjusamaid juhtimisvõtteid, mis aitab hoida organisatsiooni toimivana ning toetab nii kaasatust, psühholoogilist turvatunnet kui ka lojaalsust.“

Seotud lood

Uudised
  • 15.01.26, 09:00
Töötajaid hoiavad tööl eelkõige inimesed, mitte missioon
Värskest tööturuküsitlusest selgub, et inimestele läheb tööl enim korda toredate kolleegide olemasolu. Seda peab suurel või väga suurel määral oluliseks kolm neljandikku vastanutest.
Uudised
  • 13.09.21, 05:17
HKScani parimad praktikad: töötajate tunnustamine, tööheaolu ja tööohutus
HKScan tegeleb aktiivselt organisatsioonikultuuri hoidmise ja edendamisega, seda eelkõige läbi rahvusvahelise heaoluprogrammi „Better Togetherˮ, mis on kasutusel kõigis ettevõtte üksustes. Mida programm endast kujutab, milliseid mõõdikuid kasutatakse ja mil viisil ettevõte veel töötajaid tunnustab, räägivad HKScan Estonia Baltikumi personalidirektor Relika Rohtoja ja kommunikatsioonijuht Kerstin Kotkas.
Uudised
  • 30.01.25, 13:57
Kuidas luua töökoht, kus inimesed tahavad olla ja panustada (ka ilma suure palgata!)
Kui enda vastu aus olla, siis kas sinu töötajad teevad oma tööd lihtsalt palga pärast või tajuvad nad töökohal enda jaoks ka sügavamat väärtust?
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele