Konverents | Kas tööandja toetus õppimisel tõstab töötaja soovi rohkem ja pikemalt panustada?

Viimase viie aasta jooksul on täiskasvanute õppimine muutunud märgatavalt paindlikumaks ja tehnoloogiapõhisemaks. Kui varem domineerisid traditsioonilised kontaktkoolitused ja pikad õppepäevad, siis nüüd on üha tavalisemad hübriid- ja veebipõhised õpivormid, mis võimaldavad õppida töö ja pereelu kõrvalt.

Teadusuuringud näitavad, et eriti pärast pandeemiat on digitaalsed õpikeskkonnad, õpihaldussüsteemid ja asünkroonsed õppemudelid muutunud täiskasvanuhariduse “uueks normaalsuseks”. Samal ajal on kasvanud arusaam, et õppimine peab olema õppijakeskne: see tähendab rohkem valikuvõimalusi tempo, formaadi ja õppimisviisi osas ning suuremat rõhku praktilisele rakendatavusele.

Minu enda kogemuse põhjal on muutunud ka see, kuidas õppimist disainitakse. Kui viis aastat tagasi keskenduti sageli peamiselt sisu edastamisele, siis nüüd pööratakse palju rohkem tähelepanu õpikogemusele – sellele, kuidas õppija tegelikult infot omandab, mõtestab ja kasutab. Üha enam kasutatakse lühikesi õpisamme, refleksiooni, interaktiivseid formaate ja paindlikke õpiteid, mis arvestavad täiskasvanud õppija elurütmi ja tähelepanuvõimega. Samal ajal on kasvanud teadlikkus ka õppijate heaolust: järjest enam räägitakse psühholoogiliselt turvalistest õpikeskkondadest, õppijate motivatsioonist ja sellest, kuidas õppimine saaks olla toetav osa igapäevaelust ja mitte lisakoormus.

Meie akadeemias on kõige populaarsemad teemad seotud karjääriarengu, juhtimise ja enesearenguga. Väga palju huvi pakuvad kursused, mis aitavad inimestel paremini mõista oma tugevusi, teha teadlikke karjäärivalikuid, valmistuda tööintervjuudeks või arendada juhtimis- ja koostööoskusi. Samuti on näha kasvavat huvi tehisintellekti praktilise kasutamise ja produktiivsuse teemade vastu – näiteks kuidas kasutada tehisaru oma töö lihtsustamiseks või teha igapäevatööd efektiivsemalt.

Selle taga on suuresti muutuv töömaailm. Rollid ja oskused arenevad kiiresti ning inimesed otsivad õppimist, mis aitab neil selles keskkonnas paremini orienteeruda ja oma väärtust tööturul hoida. Täiskasvanud õppijad eelistavad sageli teemasid, millel on otsene praktiline mõju nende tööle ja karjäärile. Samal ajal on näha ka suuremat huvi eneseteadlikkuse ja isikliku arengu vastu – inimesed soovivad paremini mõista, milles nad head on, kuhu nad tahavad liikuda ja kuidas oma potentsiaali teadlikumalt kasutada. Just see kombinatsioon praktilistest oskustest ja enesejuhtimisest teebki need teemad täiskasvanud õppijate seas kõige populaarsemaks.

Minu rahvusvaheline kogemus näitab, et tööandja roll töötajate arengusse panustamisel erineb riigiti üsna palju. Seda mõjutavad nii riigi töökultuur, majanduslik arengutase kui ka laiemad arusaamad õppimisest ja karjäärist. Samuti mängivad rolli seadused ja tööandjate endi praktikad – mõnes riigis on töötajate arendamine väga süsteemne ning sellele on loodud ka kindlad raamistikud ja eelarved, teistes sõltub see rohkem konkreetse organisatsiooni väärtustest ja juhtimisstiilist.

Eesti paistab selles võrdluses positiivselt silma. Tänu meie digiriigi arengule ja tugevale startup-kultuurile on paljud organisatsioonid paindlikud ning avatud ka uutele õppimisviisidele. Paljudes ettevõtetes on üsna loomulik, et töötajatel on ligipääs koolitustele, kursustele või arenguprogrammidele ning nende õppimist ka teadlikult toetatakse. Samas on pilt endiselt üsna mitmekesine – sõltuvalt ettevõttest võib töötajate arendamisse panustamine olla väga süsteemne ja strateegiline või alles kujunemisjärgus.

Vaata rohkem teemasid lingilt: