Usaldamatus töökultuuris: diskrimineerimishirm varjutab tööturu ausust

Tööõiguse ekspert Heli Raidve võttis vaatluse alla sõna “diskrimineerimine”. Probleem selles, et kui töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgib töötaja pöördumise põhjuseks lihtsalt “Mind diskrimineeritakse”, siis seda ei võeta arutlusele.

Üle poole töötajatest on kogenud või märganud diskrimineerimist töökohal, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Kõige sagedamini kogetud diskrimineerimisvorm on uuringus osalejate seas sooline diskrimineerimine, millele järgnevad diskrimineerimine vanuse, rahvuse ja lapsevanemaks olemise põhjal.

Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.

Stereotüüpidesse laskudes ei värvata mitte kompetentsi, vaid vanuse ja soo põhjal, mis juba eos välistab pädevaid inimesi. Kui tõsine probleem on diskrimineerimine Eesti värbamiskultuuris ning kuidas kompetentsi värvata?

HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.