Töö- ja eraelu tasakaal või piiritu pühendumus? Miks edukad juhid töötavad ka väljaspool tööaega

Pandeemia järelkajad, inflatsioon ja hübriidtöö esitatud väljakutsed on tõstnud tööandjate rolli vaimse heaolu hoidjatena. Aga kas see on piisav, kui kustutatakse ainult tulekahjusid? Eksperdid rõhutavad ennetava lähenemise tähtsust ja selgeid piire tööandjate vastutusalas.

Kas olete üks paljudest, kes loeb pühade ajal e-kirju, või olete üks vähestest, kes paneb peale automaatvastuse ega kontrolli kirjakasti enne, kui taas tööle lähete? Kas kulutate palju aega e-kirjade pärast muretsemisele, kaotades kauaoodatud puhkuse nutitelefoni lõputule piiksumisele?

Vaimse tervise toetamine on tööandjate jaoks võtmetähtsusega, mõjutades otseselt töötajate heaolu ja ettevõtte tulemuslikkust. Tarkvaraettevõte Scoro jagab 10 praktilist lahendust, kuidas personalijuhid saavad luua stressivaba ja toetava töökeskkonna.

Kaugtööga seoses küsitakse tööinspektsioonist kõige rohkem töökoha hindamise ehk riskianalüüsi kohta. Kaugtööga kaasnevatest väljakutsetest ja võimalikest lahendustest räägivad töökeskkonna konsultant Rein Reisberg, vaimse tervise konsultant Johan Pastarus ning Telia Eesti personalidirektor ja PARE juhatuse liige Ingrid Viinapuu.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.