Palgasurve jõuab haripunkti – tööandjaid ähvardab lahkumislainetus
Eestis kaalub töökoha vahetust rohkem töötajaid kui Lätis ja Leedus, kuid paljud tööandjad ei kavatse palku tõsta. Kas lõhe ootuste ja reaalsuse vahel viib kriisini?
Eestis on töökohavahetusele mõtlejate hulk Baltikumi kõrgeim. Uutele väljakutsetele on avatud enam kui neli viiendikku töötajatest.
Foto: Personaliuudised ja ChatGPT
Eestis on töötajate valmisolek töökohta vahetada Balti riikide kõrgeim. Töökoha vahetamist kaalub 86% Eesti töötajatest. Sarnane trend on ka Lätis ja Leedus, kus vastavalt 72% ja 68% töötajatest otsivad või kaaluvad uusi töövõimalusi, selgub hiljutisest Baltikumi-ülesest CV.ee tööturu monitooringust.
Kuigi palgad on tõusnud, tunneb iga teine töötaja, et tema majanduslik olukord on halvenenud. Rahulolu töötasuga väheneb ja üha enam inimesi kaalub parema palga nimel töökoha vahetust.
Milline on tööturu ja palgamaastiku hetkeseis ja kuhu liiguvad lähituleviku suundumused? Võtame luubi alla palgakasvu vedurid, tööjõupuuduse, maksumuudatuste mõju ja inimeste ootused keerulisel ajal.
Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.