Palgasurve jõuab haripunkti – tööandjaid ähvardab lahkumislainetus
Eestis kaalub töökoha vahetust rohkem töötajaid kui Lätis ja Leedus, kuid paljud tööandjad ei kavatse palku tõsta. Kas lõhe ootuste ja reaalsuse vahel viib kriisini?
Kuigi palgad on tõusnud, tunneb iga teine töötaja, et tema majanduslik olukord on halvenenud. Rahulolu töötasuga väheneb ja üha enam inimesi kaalub parema palga nimel töökoha vahetust.
Milline on tööturu ja palgamaastiku hetkeseis ja kuhu liiguvad lähituleviku suundumused? Võtame luubi alla palgakasvu vedurid, tööjõupuuduse, maksumuudatuste mõju ja inimeste ootused keerulisel ajal.
Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.