Töötajate hea vaimse tervise võti peitub heaolu toetavas töökorralduses
Vaimne tervis töökohal on muutunud aina aktuaalsemaks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil. Tööandjad seisavad üha suurema vastutuse ees, et keerukates tingimustes pakkuda töötajatele sobivat tuge vaimse tervise tagamisel. Kuidas seda teha?
Teenindustöötajad puutuvad päevast päeva kokku klientide solvava ja ahistava käitumisega, mis mõjutab nii nende vaimset tervist kui töömotivatsiooni. Tööandja ülesanne on pakkuda töötajatele tuge ja luua keskkond, kus selline käitumine ei jää märkamata ega lahenduseta.
Pandeemia järelkajad, inflatsioon ja hübriidtöö esitatud väljakutsed on tõstnud tööandjate rolli vaimse heaolu hoidjatena. Aga kas see on piisav, kui kustutatakse ainult tulekahjusid? Eksperdid rõhutavad ennetava lähenemise tähtsust ja selgeid piire tööandjate vastutusalas.
Neli soovitust, millele personalijuhtimises keskenduda
Nii ajutiste kui ka püsivate vaimse tervise eripäradega inimeste arv on ka Eesti elanike seas tõusvas trendis, mistõttu on nende eripäradega arvestamine personali ja mitmekesisuse strateegilises juhtimises üha olulisemad.
Vaimse tervise toetamine on tööandjate jaoks võtmetähtsusega, mõjutades otseselt töötajate heaolu ja ettevõtte tulemuslikkust. Tarkvaraettevõte Scoro jagab 10 praktilist lahendust, kuidas personalijuhid saavad luua stressivaba ja toetava töökeskkonna.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.