Tööjõukulud tõusevad, aga mitte kõikjal

Töötleva tööstuse ettevõtted kaotavad aastas ligi pool miljardit eurot materjali-, energia- ja tööajakadudele, sest ei kasuta lihtsaid IT-lahendusi. Kui suunata see raha kasvu ja efektiivsusse, võiks sektoris hõivatud 100 000 töötajat saada kuni 200 eurot palgalisa, usub tööstustarkvaraettevõtte Atemix juht Mikk Varik.

Meeste ja naiste palgaootuste lõhe on kõige suurem juhtide ja tippspetsialistide seas, kus sektorite erinevused mängivad suurt rolli. Samas hindavad naised oma toimetulekut meestega sarnaseks, hoolimata madalamast sissetulekust. Kas palgaootused peegeldavad rohkem enesekindlust kui tegelikku vajadust?

Keskmine palk tõusis möödunud aastal 8,3% ja ületas IV kvartalis 2000 euro piiri, kuid palgalõhe Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel on endiselt üle 500 euro. Kuigi palgakasv ületab inflatsiooni, tähendab see tööandjatele ka suurenevaid kulusid ja survet palkade korrigeerimiseks.

Oleme jõudnud aega, kus enam ei piisa lihtsalt konkurentsivõimelisest palgast – töötajad ootavad õiglast, läbipaistvat ja nendega arvestavat tasusüsteemi. Samal ajal survestab ELi palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtteid oma tasustamispõhimõtteid avalikustama.

Edukad ideed ei sünni alati koosolekulaua taga. Igapäevasest töökeskkonnast välja astumine annab meeskonnale võimaluse vaadata harjumuspärastele küsimustele värske pilguga, võtta aega sisulisteks vestlusteks ning ühendada töö teadliku taastumisega. Nii võib tavalisest seminaripäevast kujuneda midagi palju enamat kui lihtsalt järjekordne kohtumine kalendris.