Palgavaikus ei tähenda rahulolu – vaikimine on märk probleemist

Kuigi töötajad ootavad aina enam avatust, valitseb Eesti töökultuuris visalt vaikiv kokkulepe, et rahast ei räägita. Värske uuring näitab, et teadmatus kolleegide palkade kohta tekitab kibestumist, demotiveerib ja kasvatab lahkumisriski.
Palgavaikus ei tähenda rahulolu – vaikimine on märk probleemist
  • Foto: Pexels.com
Eestis on palgavaikus justkui kollektiivne kokkulepe, millest keegi ei räägi – kuid kõik tunnevad ja maksavad kallist hinda. Uuringust selgub üheselt, et töötajad on vaikimisest väsinud. Enamik töötajatest ei tea täpselt, kui palju nende kolleegid sarnasel ametikohal teenivad, kuid ootused läbipaistvama palgainfo kohta on kõrged.

Seotud lood

Uudised
  • 27.05.25, 10:07
Kohtupraktika: regulaarne boonus kui töötasu osa – millal ja kuidas tohib süsteemi muuta?
Tallinna Ringkonnakohtu värske otsus tuletab tööandjatele meelde, et kui boonus on kujunenud töötaja igakuiseks sissetuleku osaks, saab selle muutmist käsitleda töötasu ühepoolse vähendamisena – ja see on lubatav vaid poolte kokkuleppel.
Uudised
  • 26.05.25, 12:59
Palgainfo töökuulutuses: ausus, ajavõit ja uue seaduse ootus
Vaata, mida arvasid vastajad Palgajuttude küsimuse peale!
Personalijuhtide seas laialdast tähelepanu pälvinud postitus Palgajuttude lehel sai kiiresti ligi 100 kommentaari. Mis inimestel siis tegelikult seoses töökuulutustes palganumbri näitamisega hinge peal on?
Uudised
  • 19.05.25, 10:58
Töötajaid on küll, aga mitte pakutava palga eest
Värbamise muudavad keerukaks palgaootuste kasv ja noorte vähene huvi.
Värske küsitlus näitab, et tööjõupuudus pole enam kriitiline, kuid palkade ja ootuste vastuolu hoiab värbamise keerulisena.
Saated
  • 13.05.25, 15:45
Palgajuttude looja: kummaline, millist palka peavad inimesed elamisväärseks
Palk on, teadagi, üks intiimsemaid teemasid tööelus – sellest räägitakse vähe, vahel sosinal ja tihti ainult siis, kui midagi on valesti. Ometi mõjutab palgaga rahulolu töötaja motivatsiooni, lojaalsust ja valmisolekut jääda või lahkuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele