Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Ettevõtjad peavad tulevikus riigile andmeid esitama vaid korra – kui tarkvara on valmis, liiguvad majandus- ja tööandmed automaatselt ning aruandlus muutub ajasäästlikuks.

Valitsus kiitis heaks töölepinguseaduse muudatused, mis lubavad tööandjatel ja töötajatel paindlikumalt töömahus kokku leppida. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo avab, kuidas see praktikas toimima hakkab, kellele kasu toob ja milliste riskidega tuleb arvestada.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tegi riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale ettepaneku kaaluda tööohutuse ja töötervishoiu nõuete leevendamist mikro- ja väikeettevõtetele. Ettepanekut arutatakse nõukoja juulis toimuval istungil.

Alates 2026. aastast lõpetatakse Eestis töötutoetuse maksmine. Selle asemel tuleb uus hüvitis, mille puhul kehtib põhimõte: kes panustab, saab ka hüvitist.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”