Kuigi “neuroerinevus” paneb uue mõistena ilmselt paljud kulmud kerkima, märgib see ühiskonnale, tööturule ja majandusele laiemalt teemaderingi, mida juhid, aga tegelikult meie kõik, peaksime teadvustama. Neuroerinevate hulka kuuluvad näiteks ATH, autismi või düsleksia diagnoosiga inimesed.
Seotud lood
Ka nõnda tavapärane asi nagu avatud kontori sagin võib viia selleni, et mõne töötaja suurepärane analüüsivõime või muu talent ei pääse esile, räägib If Kindlustuse personalipartner ja neuromitmekesisuse koolitaja Mari Ahnefer.
Neli soovitust, millele personalijuhtimises keskenduda
Nii ajutiste kui ka püsivate vaimse tervise eripäradega inimeste arv on ka Eesti elanike seas tõusvas trendis, mistõttu on nende eripäradega arvestamine personali ja mitmekesisuse strateegilises juhtimises üha olulisemad.
Raamat “Ebatüüpiline” avab lähemalt autistlike inimeste elutunnetust, et aidata neid mõista ja aktsepteerida. Selle autor Pete Wharmby sai ise autismidiagnoosi alles 34-aastaselt pärast paljusid arusaamatusi ja meelehärmi tekitavaid katseid suruda end neurotüüpilise enamuse seatud raamidesse.
Mida mitmekülgsem on meeskonnaliikmete kultuuriruum, vanus, kogemused ja omadused, seda põnevamaid plaane ja ideid seal tiimis sünnib. Samas võib meeskonna mitmekülgsus tekitada ka sallimatust ja lahkarvamusi ning seetõttu on tähtis sel teemal harida nii juhte kui ka töötajaid.
PwC Eesti personalijuhi Alice Ligi sõnul on noorte tööturule sisenemine tööandjate jaoks paras proovikivi – neil on hoopis teistsugused ootused kui varasematel põlvkondadel.
Enimloetud
Viimased uudised
Kiiresti õpitav töö pole karistus, vaid võimalus!
Üritused
Hetkel kuum
5 võimalust, mida pakub HR-andmeanalüüs!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele