Tööandjad peavad ajutist tööjõudu liiga kalliks, aga kas kõik kulud on ikka kokku loetud?

Eesti tööturul on levinud eelarvamus, nagu oleks ajutise tööjõu kasutamine kallim lahendus kui otsevärbamine püsiva tööjõu leidmiseks. Tegelikult on kulupilt sageli märksa keerukam. Kui tööandjad vaatavad ainult tunni- või teenustasusid, võivad nad jätta tähelepanuta vabade ametikohtade, töökorralduslike häirete ja korduvate värbamistsüklite laiemad finantsmõjud, mis kõik mõjutavad tööjõu kogukulu.

“Ajutist tööjõudu võrreldakse sageli otsevärbamisega justkui oleks palk ainus kulu, kuid tööandjad alahindavad, kui kulukaks võivad vakantsid ärilises mõttes osutuda,“ rääkis ajutise tööjõu platvormi Workise müügijuht Paul-Markus Orav.

“Täitmata vahetused, viibiv tootmine, ületunnitöö surve olemasolevale personalile ja korduvad värbamistsüklid tekitavad kulusid, mis ei pruugi kajastuda eelarveridades kui värbamine, kuid mõjutavad tulemuslikkust otseselt. Kui arvestada kogu operatiivset mõju, võib ajutine tööjõud olla praktiline viis nii kulu kui ka riski juhtimiseks.“

Värbamisprotsesse pikendab hetkel ka Eestis kõrgena püsiv töötus, mistõttu konkurents ühele ametikohale on suur ning oma võimaluste suurendamiseks kandideerivad paljud 20 või enamale töökohale päevas.

“See trend tekitab värbamisprotsessides lisamüra, muudab sobivate kandidaatide kiire leidmise keerulisemaks ning suurendab personaliosakondade administratiivset koormust. Sellises keskkonnas muutuvad personali komplekteerimise kiirus ja usaldusväärsus veelgi väärtuslikumaks, sest viivituste kulu suureneb koos värbamise keerukusega,” selgitas Orav.

Ajutine tööjõud võib osutuda isegi soodsamaks, kui tööandjad hindaksid tööjõukulusid tervikuna. Eriti kehtib see näiteks tööjõu suure voolavusega ametikohtadele hooajaliste tipukoormuste või ettearvamatu töömahu korral, kuna ajutise tööjõu kasutamine vähendaks seisakuid ja tagaks tööprotsesside sujuvuse. Paljudel juhtudel ei seisne ajutise tööjõu tegelik väärtus Orava hinnangul sugugi ainult ametikohtade kiiremas täitmises, vaid ka tootlikkuse kaitsmises ning vale värbamisotsusega seotud riski ja kulu vähendamises.

Samuti alahinnatakse sageli otsevärbamise tegelikku kogukulu, sest peale palga tuleks arvesse võtta ka värbamisele kuluv aeg, sisseelamisprotsess, personalihaldus, palgaarvestus ja puudumiste haldamine. Kui neid laiemaid operatiivseid kulusid arvesse võtta, ei ole ajutine tööjõud sageli lisakulu, vaid viis tööjõukulu stabiliseerimiseks, ebakindluse vähendamiseks ja ettevõtte pikaajalise jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks.

Workis on ajutise töö platvorm, mis viib kokku ajutisi töötajaid vajavad ettevõtted ja inimesed. Vajalikud töötajad leitakse enamasti vähem kui 24 tunni jooksul ning töötajatele tagatakse kõik sotsiaalsed hüved – alates ajutistest töölepingutest kuni nädalapalgani. Platvorm vahendab peamiselt töökohti logistika-, jaekaubandus-, tootmis- ja teenindussektoris.