Logistikasektori palgaraport | Kus oli brutopalk IV kvartalis kõrgeim, kus madalaim, ja mismoodi toimetas palgalõhe?
Millised olid logistikajuhtide, logistikute, veoautojuhtide, bussijuhtide, pakiautojuhtide ja tõstukijuhtide keskmised mediaanpalgad ametirühmade lõikes tänavu kolmandas kvartalis ning kuidas need on erinevates maakondades viimaste aastatega muutunud?
Loe AI kokkuvõtet
Logistikauudised jälgivad juba neljandat aastat kvartaalseid mediaanpalga liikumisi veondus- ja laondussektori olulisematel ametikohtadel ametirühmade ja maakondade lõikes.
Eelmisest aastast lisati nimistusse veel ühe ametirühma, kuhu kuuluvad laondussektoris väga olulise ameti esindajad, tõstukijuhid. Samuti hakkasime mullu esmakordselt välja tooma meeste ja naiste palgaerinevusi igas ametirühmas.
Olgu meeldetuletuseks öeldud, et mediaanpalga näol ei ole tegemist statistiliselt keskmise brutokuupalgaga, vaid brutopalgaga, mida sellel ametikohal rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ühepalju. Näiteks tähendab mediaanpalk 1000 eurot, et pool sellel ametikohal töötajatest teenib alla 1000 ja pool üle 1000 euro kuus.
Mediaanpalk väljendab reaalselt teenitavaid summasid märksa täpsemalt kui statistikas enamlevinud keskmine brutopalk.
Enne logistikasektori ametirühmade analüüsimist toome ära ka palgad sektoriüleselt, ehk Eestis keskmiselt: keskmine brutopalk IV kvartalis oli Eestis keskmiselt 2155 eurot, kuid mediaanpalk oli oluliselt madalam, 1792 eurot. Seda on 5,5% rohem kui mullu neljandas kvartalis.
Kõrgeim keskmine brutopalk oli nagu ikka Harjumaal, kus see ulatus 2392 euroni. Madalaim aga traditsiooniliselt Valgamaal, kus see oli 1615 eurot. Sama on mediaanpalgaga: Harjumaal oli see 1987 eurot, Valgamaal aga 1419 eurot. Vahe on 568 eurot, ehk ligi 30%.
Naiste ja meeste vaheline mediaanpalgalõhe oli Eestis keskmiselt 12,1%, ehk kui meeste keskmine mediaanpalk oli 1905 eurot, siis naistel 205 eurot vähem, 1700 eurot. Võrdluseks, mullu neljandas kvartalis oli palgalõhe Eestis ühe protsendipunkti võrra madalam, ehk 180 eurot naiste kahjuks.
Millised muutused on aga toimunud logistikasektori palkadega alates 2024. aasta IV kvartalist?
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.
Enimloetud
1
Kuidas töövaidlust vältida
2
Viimased uudised
“Pikas vaates palgakasv aeglustub”
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud kommentaarid töötajate ja tööandjate esindajalt ning juristilt!
SUUR LUGU | Kuidas disainida töötaja elukaart värbamisest lahkumiseni nii, et 1+1 oleks rohkem kui 2
Mikk Orglaane karm diagnoos: “Värbamisvigu tehakse hirmust ja soovist ennast kloonida!“
Kuidas töövaidlust vältida
Vaata, mis muudab tööandja atraktiivseks ja mille nimel käib konkurents!
Juht üksi välja ei vea, vaja on ka terviku teist poolt – meeskonda!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele