Tööheaolu ei sünni puuviljakausist: kuidas tõsta süsteemselt tööelu kvaliteeti organisatsioonis
Tööheaolu ei parane kampaaniate ega hüvedega, kui töö ise on halvasti korraldatud. Töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling jagab 15 praktilist küsimust, mida silmas pidades saab personalijuht tööelu kvaliteeti süsteemselt parandada.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.
Oktoobri lõpus toimus peresõbraliku tööandja märgise programmi läbinud organisatsioonidele inspiratsiooniseminar „Kullasadu“, kus jagasid kogemusi neli peresõbraliku tööandja märgise programmi kuldtaseme saanud tööandjat – DPD Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Keskkonnagentuur ja Raintree Systems OÜ.
Paljudes ettevõtetes nähakse töötervishoidu endiselt eelkõige seadusest tuleneva kohustusena. Samas näevad personalijuhid üha enam, et see võib olla oluline tööriist riskide ennetamisel, töökeskkonna parandamisel ja töötajate heaolu toetamisel.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.