Õpetajate palgaküsimus liigub pingelisse faasi: kokkulepet ei sündinud
Õpetajate järgmise aasta töötasu alammäär jäi läbirääkimistel kokkuleppeta. Eesti Haridustöötajate Liit peab 14% palgatõusu kompromissiks, kuid lõplik otsus sõltub riigi eelarvevõimalustest.
Toimetulekuks on vaja teenida pea 2300 eurot, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitlusest, milles osales enam kui 4500 inimest. Aastaga on summa, mis inimeste hinnangul tagab vähemalt keskmise toimetuleku, kasvanud ligi 100 euro võrra.
Tallinna Linnavalitsus kinnitas tänasel istungil määruse muudatuse, millega tõstetakse Tallinna Haridusameti hallatavates haridusasutustes õpetajate, tugispetsialistide ja lasteaia abiõpetajate töötasu alammäärasid. Muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46% tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalku. Enamasti on palgatõus kavandatud jaanuari ja see jääb vahemikku 3–6%.
Haridustöötajate streigi lõppedes haarasid ilmselt paljud omavalitsusjuhid kalkulaatori, et arvutada, mida lubatud palgatõus kooli pidajale kaasa toob. Õigemini oletada, mida võib kaasa tuua, sest segadust on palju.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.