Ootamatult tabanud kriisi tõttu olid paljud ettevõtted sunnitud üle vaatama oma ressursikasutuse ja mõtlema sellele, milline on nende ettevõtte uus normaalsus. Jätkusuutlikkuse vaatenurgast on nii mõnigi ettevõte pidanud kriitiliselt ümber hindama ka oma töötajate ja kompetentside vajaduse. Osa ettevõtetes on tööjõudu puudutavad otsused juba tehtud, kuid paljud on lükanud otsustusprotsessi sügisesse, mil algavad järgmise aasta eelarve ja strateegia arutelud.

- Swedbanki personalijuht Ülle Matt
- Foto: Jake Farra
Kuigi praegune kriis on näidanud, et keegi meist ei ole ootamatuste eest kaitstud, tabavad kriisid kahetsusväärselt esmajärjekorras tööturul kõige haavatavamaid sihtgruppe. Jah, ajutist finantsilist toetust leiab enamik praegu töö kaotanutest töötukassast, kuid me ei saa tähelepanuta jätta mõju, mida selline ootamatu negatiivne sündmus avaldab inimese vaimsele tervisele, eriti kui on olnud tegu läbimõtlemata otsusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.