Just see ongi juhtimise üks keerulisemaid ülesandeid: luua keskkond, kus inimesed saavad anda ausat tagasisidet, rääkida probleemidest, teha raskeid otsuseid ja samal ajal säilitada inimliku väärikuse, ütleb Veiko Valkiainen.
Foto: Marko Mumm
Aira Tammemäe hiljutine artikkel „Ära nüüd kaaguta …“ tõstatab olulise küsimuse: kas kõik inimesed mahuvad coach’ivasse juhtimiskultuuri?
Coachiv juhtimine ei tähenda pehmust, vaid tulemuslikkust. Kaisi Kase sõnul algab päris muutus hetkest, kui juht loob ruumi, kus inimesed ise mõtlema ja vastutama hakkavad.
“Hiljuti pöördus minu poole üks juht palvega: mul on ühe alluvaga keeruline seis, palun coachi teda,” kirjutab koolitaja ning juhtide ja tiimide coach Kadri Mägi-Lehtsi.
Vastuseis muutustele ei ole takistus, vaid väärtuslik signaal organisatsiooni seisundist. Küsimus ei ole, kuidas seda maha suruda, vaid kuidas sellest õppida, selgitab juht ja superviisor-coach Eveli Karner.
Pinget ei saa juhitööst eemaldada, kuid seda saab õppida targalt kasutama. Kolm kogenud tippjuhti avavad ukse oma igapäevatöö telgitagustesse, jagades meetodeid, mis aitavad säilitada selget pead ka kõige kriitilisematel hetkedel.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.