Nii nagu on enamiku valdkondade puhul, nii on koroonaviiruse mõju eelneval aastal ka tööjõuturule tugeva märgi jätnud. Koroonaviirusest tingitud piirangud tõid Eesti üsna suletud tööjõuturu puudused veelgi enam esile ja töökäte puudus osutab kiirele muudatuste vajadusele.
Eesti tööjõuturul valitsevat oskustöötajate puudust koroonapandeemia leevendanud ei ole ja seniselt jätkates kasvab lumepall hoogsalt edasi. Enim muret valmistab mulle tõsiasi, et kõige teravam on tööjõu mure Eesti majandust kõige enam mõjutavas töötleva tööstuse sektoris, kus lõpuks ei saa ettevõtted enam tööjõupuuduse tõttu äri teha ja on sunnitud Eestist lahkuma.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.