Integratsiooni Sihtasutus on rändetaustaga inimesi nõustanud juba rohkem kui seitse aastat. Peaaegu sama kaua oleme olnud abiks ka tööandjatele, kes on värvanud välistööjõudu või rändetaustaga inimesi.

- Kätlin Kõverik, Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenuse valdkonnajuht. Foto: erakogu
Mõnel tööandjal on väga detailsed ja pigem tehnilist laadi küsimused, kuidas miinimumnõude täitmiseks keeleõpet korraldada. Teine aga soovib keelt õpetada selleks, et Eestisse saabunud võimalikult kiiresti töö- ja elukeskkonda sulanduma panna, aidata neil luua sotsiaalseid suhteid ehk leida sõpru ning tunda ennast ühiskonnas kohanenuna. Kui igapäevased asjad nagu tööle ja koju liikumine, laste haridus ja lastehoid, toidu ja tarbeesemete hankimine ei valmista muret, saab iga töötaja paremini tööülesannetele keskenduda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
PwC Eesti personalijuhi Alice Ligi sõnul on noorte tööturule sisenemine tööandjate jaoks paras proovikivi – neil on hoopis teistsugused ootused kui varasematel põlvkondadel.