Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.

- Triin Lauri (vasakult), Kaire Põder, Andre Veski.
- Foto: Katre Savi
Südasuvises saates „Õppetund“ analüüsime Eesti hariduskorralduse võlu- ja valupunkte ning arutame, mis võiks olla paremini, et saavutada ühiskondlik ja majanduslik edu.
Saatekülalisteks on enam kui 10 aastat haridusuuringutega tegelenud eksperdid ja raamatu „Kas Eesti PISA on viltu?“ autorid: riigiteadlane ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri, haridusökonomist ja EBSi majandusprofessor Kaire Põder ning andmeteadlane ja EBSi vanemteadur Andre Veski.
Saadet juhib Katre Savi.
Eesti PISA-edu elatustaset ei tõsta. Kuidas pöörata haridusega majandus kasvule?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!