Eksperdid räägivad: see on peamine põhjus, miks ollakse valmis töökohta vahetama
Aasta algus toob tööturule rohkem küsimusi kui vastuseid. Saates „Töö ja palk“ võeti vaatluse alla, kuidas on muutunud palgad, tasustamise õiglus ja töötajate ootused ning milliseid valikuid teevad tööandjad ja töötajad majanduslikult ebakindlas keskkonnas.
Aasta esimeses saates "Töö ja palk" keskenduti tööturu ja tasustamise hetkeseisule ning otsiti mustreid, mis aitaksid mõista, kuhu palgad ja töötajate käitumine liiguvad. Fookuses olid nii tööandjate palgaotsused kui ka töötajate ootused, tasustamise õiglus ja motivatsioon – teemad, mis mõjutavad otseselt organisatsioonide toimimist ja juhtide igapäevaseid valikuid.
Arutleti, kuidas on viimase aasta jooksul muutunud töötajate põhipalgad ja palgaootused ning milliseid palgamuutusi tööandjad lähiajal kavandavad. Samuti räägiti sellest, millised tegurid palgaotsuseid enim mõjutavad ning kui suured on erinevused tööandjate ja töötajate tajutud palgareaalsuse vahel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eraldi tähelepanu all oli tasustamise õiglus ja arusaadavus – kuidas töötajad hindavad oma tasustamist, millistes kohtades tekivad riskid ebavõrdsuseks ning kui teadlikult organisatsioonides neid teemasid analüüsitakse. Lisaks käsitleti lisatasude, preemiate ja soodustuste rolli ning seda, millised hüved ja motivaatorid aitavad inimesi organisatsioonis hoida.
Saatest ei puudu ka ekspertide hinnang tööturukäitumisele: kui aktiivselt töötajad uusi võimalusi kaaluvad, kui enesekindlalt end tööturul tuntakse ning millised tingimused võivad panna inimesi töökohta vahetama.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.