• ST
  • 15.02.18, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Neuroteadus, agiilsus ja tehnoloogilised arengud: kolm tuleviku personalijuhtimise suunanäitajat

Pidevas muutumises olevas maailmas on organisatsioonid jagunemas kahte leeri: ühel pool need, kes suudavad tempot pidada, ja teisel pool need, kes jäävad maha. Kuidas tulla personalijuhtimise toel võitjaks keskkonnas, mis pidevalt muutub?
Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE aastakonverents
  • Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE aastakonverents Foto: Kadri Lääne, personalitöö kutseala kutseeksamite koordinaator, PARE
Selge on see, et ühekülgne vaatenurk täna enam edasi ei vii. Peame olema valmis juurde õppima ja rakendama uusi töövahendeid ja -praktikaid teistest valdkondadest nagu agiilsus, neuroteadus, tehnika kiire areng jne. Oskuslikul rakendamisel toetavad need teadmised tugevalt ka organisatsiooni konkurentsivõimet.
Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE 26. aastakonverents keskendubki uutele, meid üha enam mõjutavatele trendidele inimeste juhtimises nagu tehnoloogia, neuroteadus ja agiilsus. Terviklik vaade personalijuhtimise tulevikule saab sündida ainult erinevate tahkude ja vaatenurkade teadvustamise kaudu.
Neuroteaduse mõju
Neuroteadus, st teadus aju toimimismehhanismidest ja inimeste närvisüsteemist, aitab paremini mõista nii juhtide kui ka töötajate käitumist ja selle mõju organisatsiooni tulemuslikkusele.
Meie aju limbiline süsteem ehk  „emotsionaalne aju” reageerib pidevalt meie tundeseisundile, jagades hetkeolukordi kas ohtlikeks või turvalisteks. Aju on juba evolutsiooniliselt kujunenud nii, et ta oleks valvel ning võimalikult tundlik erinevate ohtude suhtes.
Inimeste juhtimise seisukohalt on see oluline teadmine, sest kui inimesed tajuvad juhi suunalt ebakindlust või ebamäärasust, siis nende aju tõlgendab seda pigem ohuna. Ohtu tajudes võtab inimene sisse kaitsepositsiooni ning valib, kas võidelda või põgeneda. Juhtidena saame luua teadlikult keskkonda, kus juhtimistegevusi ei tajutaks ohuna, aidates inimestel nii tööle keskenduda kui ka paremaid tulemusi saavutada.
Friederike Fabritius, neuroteadlane ja raamatu „The Leading Brain: Powerful Science-Based Strategies for Achieving Peak Performance” kaasautor räägibki konverentsil sellest, kuidas inimese ajust ja selle toimimisest arusaamine aitab kaasa tulemuslike meeskondade loomisel ja juhtimisel.
Agiilsuse mõju
Agiilne metoodika on juba pikemat aega laialt kasutusel tarkvaararenduses, kuid selle lähenemise alustalad töötavad suurepäraselt ka teiste valdkondade juhtimisel. Agiilsuse olemus seisneb suure eesmärgi jagamises väikesteks tegevuskomponentideks, nende komponentide kiires ja tõhusas elluviimises lühikeste tsüklite kaupa ja teadlikult pidevast tagasisidest õppimises. Agiilsuse peamine mõte on suurendada võimekust reageerida muutustele, olla võimalikult paindlik oma tegutsemises ja jõuda efektiivselt oodatud lõpptulemuseni.
Pidevas muutumises organisatsioonid on toonud kaasa vajaduse muuta ka personalivaldkonna tegevusmuster agiilsemaks. Suuremad eesmärgid jagatakse väikesteks tegevusülesanneteks, mida asutakse siis sammhaaval lahendama, võttes pidevalt arvesse äri poolelt protsessi käigus saadud tagasisidet. Agiilse tegutsemismeetodi suurim eelis personalijuhtimise jaoks on äri lakkamatu kaasamine oma tegevusse.
Konverentsil räägib agiilse inimeste juhtimise ekspert ja raamatu „Agile People: A Radical Approach for HR & Managers(That Leads to Motivated Employees)” autor Pia-Maria Thorén täpsemalt sellest, mis on agiilsus, ning aitab seda lahti mõtestada personalijuhtimise vaatenurgast.
Tehnoloogia mõju
Kiire tehnoloogia areng on juba praeguseks muutnud pöördumatult töö olemust ja töötamise vorme. Pole kahtlustki, et klassikalist hierarhiat hakkavad üha enam asendama virtuaalsed meeskondade võrgustikud. See suurendab oluliselt ka ootusi personalivaldkonnale, kes peab kaasa aitama uute paindlike meeskondade loomisele väljaspool traditsioonilise organisatsiooni raame. Nendel teemadel tuleb meile konverentsil lähemalt rääkima virtuaalse eestvedamise konsultant Katrin Neuendorf konsultatsioonifirmast New Work & Digitalisation.
Mängulisuse ehk gamification’i kasutamise kogemust töötajate pühendumise kasvatamisel jagab AirBalticu personalijuhtimise asepresident Daiga Ergle.
Põnevat vaatenurka tehnoloogia kaasamisest iseenda juhtimisse tutvustab biohacker ja raamatu „Biohacker’s Handbook” kaasautor Teemu Arina. Kuuleme lähemalt, kuidas iseennast õige ja tasakaalus töötamise, treenimise, magamise ja mõtlemisega upgrade’ida ning millist rolli mängib seejuures tehnoloogia.
Märgi juba täna oma kalendris 12.–13. aprill 2018 Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE aastakonverentsi tarvis! Kohtume konverentsil!
Autor: Veiko Valkiainen, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele