Raamatupidaja töö muutub: andmesisestajast on saamas juhi parem käsi

Kes aga näeb selgelt firma hetkeseisu tervikpilti, see oskab ka tuleviku prognoosimisel adekvaatseid hinnanguid anda. Siimanni sõnul ootavadki ettevõtjad raamatupidajalt tuleviku ennustamist.

Kursustel korrektse finantsarvestuse ja -aruandluse edasi andmise eest vastutav lektor Monika Nikitina-Kalamäe kinnitusel on samuti just raamatupidaja see, kellel on ülevaade ettevõtte finantspoole toimimisest ja kes seega on juhile ettevõttelaeva kasumi poole tüürimisel suureks abiks. Ühtlasi on Nikitina-Kalamäe sõnul suuresti liialdatud kuuldused sellest, justkui oleks vajadus raamatupidajate järele kadumas, kuna tehnilised võimalused ja õpivõimelised arvutiprogrammid on saanud niivõrd targaks. Kaasaegsed e-arved on küll masinloetavad, kuid konkreetsesse ettevõttesse ja protsessi puudutava info lisab neile juurde ja kontrollib selle õigsust ikkagi inimene. “See ei ole tõsi, et masin teeb kõik ära,” sõnab Nikitina-Kalamäe ja lisab, et ega tarkvara ei teki ka iseenesest, ka tarkvara tuleb luua ja seadistada. “Raamatupidaja hakkab tegema väärtuslikumat tööd,” on Siimann Nikitina-Kalamäega nõus.

Nikitina-Kalamäe sõnul kohtab pahatihti suhtumist, et kui masin midagi valesti teeb, siis ei olegi võimalik seda tegevust teha. See hoiak vajab tema hinnangul muutmist - kui tarkvara läheb tööloogikaga vastuollu, tuleb mitte muganduda, vaid tarkvara juhendist või standardist lähtuvalt ümber seadistada. “Tarkvara peab aitama meid, mitte vastupidi. Teeme mitte seda, mida tarkvara võimaldab, vaid kujundame tarkvara sellest lähtuvalt, milline väljund olema peaks. Paratamatult õigusaktid muutuvad pidevalt ja ka meie peame olema õigel ajal võimelised tarkvara kohendama. Et saaksime vastata ka küsimusele, kas tüürime seda suurt laeva nimega ettevõte õiges suunas,“ märgib Nikitina-Kalamäe. Mida suurem on ettevõte, seda rohkem on vaja kasutada otsuste tegemisel firmasisest infot. Kui ettevõte kasvab, kasvab pidevalt ka vajamineva info hulk.

Lisaks on tehisintellektil põhineval tarkvaral - mida kutsutakse aeg-ajalt hellitavalt ka robotiks - see suur eelis, et see õpib. “Robot teeb iga vea ühe korra. Inimene võib eksida, aga kui robotile on öeldud, et see oli viga, siis ta seda ei korda, mis omakorda peaks kokkuvõttes info kvaliteeti tõstma,” selgitab Siimann, kuidas raamatupidajast saab põhimõtteliselt roboti õpetaja.

“Andmesisestajaid on praegu kõige rohkem, aga oodatakse rohkem neid, kes võtaks ka sõna investeerimisprojektide tegemisel, kes suudavad investeerimisprojekte kokku panna ja võrdväärsed partnerid olla. Pearaamatupidaja ja finantsjuhi kursusel tegeletakse ühe päeva ka riskijuhtimisega,“ jätkab Siimann ja lisab, et jutuks tulevad igapäevased ohud ja riskid, mida on laias laastus kolme sorti: juhtimis-, finants- ja tegevusriskid. “Käime need etappide kaupa läbi.”

Siimanni sõnul on üldse tähtis teada, mida üldse tahta. Näiteks soovitab ta alati jälgida lisaks toodete ja teenuste kasumlikkusele ka klientide kasumlikkust. “Äkki ongi mõistlik mõni toode hoida madala kasumlikkusega, aga kui sama klient ostab teised tooted ka, siis kokkuvõttes on kasum positiivne. Selliseid asju tuleb vaadata mitmes dimensioonis.”