Autor: Baltic Logistic Solutions • 29. jaanuar 2022

Kuigi logistika on keeruline valdkond, mis ühendab endas erinevaid kompetentse, peetakse seda tööd siiski sageli meestetööks. Logistikas töötamisest ühiskonnas levivate müütide kummutamiseks nõustusid oma kogemust jagama kaks logistikaettevõtte Baltic Logistic Solutions (BLS) pikaaegset töötajat – Dovilė ja Renata.

Ämmaemanda diplom on asendunud logistikutööga

Olete ilmselt rohkem kui kord kuulnud ootamatult muutunud erialast ja uuest karjääriteest. Just sellise otsuse tegi ettevõtte BLS pikaaegne töötaja Dovilė Žilaitienė. Dovilė sai ta abikaasalt inspiratsiooni logistikavaldkonda proovima. Sel ajal õppis ta meditsiinikoolis ja tal oli ämmaemanda diplom. Siiski ei võtnud ta seda tööd kunagi eriti tõsiselt. Pärast lapsehoolduspuhkust soovis ta end mõnel muul alal proovile panna (enne seda töötas Dovilė rõivapoes juhatajana). Tol ajal töötas ta abikaasa BLS Logistics Company´is, nii et kui operaatori positsioon vabastas, sai Dovilė oma abikaasalt pakkumise proovida täiesti uut valdkonna. Nagu ta mäletab, oli see tõeline enesetest.

"Töö oli alguses päris raske, mõtlesin, et ei saa, ei õnnestu. Samas olin sihikindel ja veendusin ennast, et kui teised saavad, siis saan minagi. ”Pool aastat pärast tööle asumist sai ta ettevõtte juhilt pakkumise osaleda sisekonkursil vanemjuhi ametikohale. Kuigi Dovilė kahtles oma jõus, oli see saatuslik samm, mis aitas tal karjääriredelil tõusta. Küsimusele, kuidas tema tööpäev praegu välja näeb, vastas Dovilė: „Tööle tulles vaatame esmalt töö ulatust, pöörame tähelepanu sellele, kas meil on piisavalt inimressurssi, et töö õigeks ajaks valmis saada. Käime alati laos ringi, kontrollime tellimusi, sageli peame töötajatega lühikese koosoleku, arutame uudiseid, vaatame üle möödunud päeva sündmused ja motiveerime meeskonda oma eesmärke saavutama. Hiljem päeval jääb põhitööks töö jaotamine töötajatele.”

Komplikteerijast kvaliteedijuhini

Renata Bakšienė alustas BLS-i logistikaettevõttes tööd 2008. aastal. Tema ametikohaks oli tol ajal kauba komplekteerija/kaubakoguja laos. Ta töötas sellel ametikohal 3 aastat, kuid pärast lapsehoolduspuhkusest naastes sai naine olulise pakkumise - liikuda vahetustega juhtivale ametikohale. Naine on rõõmus: “kuigi töötasin kaubakogujana/komplekteerijana, oli siin osakonnas reaalne võimalus end realiseerida. See töö ei ühendanud mitte ainult kaupade jaotamist ja sorteerimist, tellimuste kogumist, vaid ka kauba krediteerimist. Nii et kui näitad üles initsiatiivi ja protsesside vastu huvi, oled kolleegidele ja juhtidele märgatav.“

Vahetusega kõrgemal ametikohal töötaval naisel oli võimalus minna teiste riikide ladudesse. Nii pidi Renata töötama rohkem kui ühes laos, külastama Eestit, võrdlema BLS-i ladusid erinevates riikides ja aidates samal ajal kolleegidel kogemusi jagada. Küsimusele, kuidas ta sellesse sektorisse sattus, vastas Renata, et logistika poole pöördumisest tundis huvi sõber, kes tol ajal BLS-is töötas. Enne seda töötas Renata iluvaldkonnas, nii et logistika oli tema jaoks täiesti uus kogemus – "Mul polnud üldse mingeid eelarvamusi, olin lihtsalt uudishimulik midagi uut proovida."

Renata töötab nüüd kvaliteedijuhina. "Minu töö eesmärk on hoida klientide jaoks korralikke tarneprotsesse, seega pean tegema koostööd klientidega, vaatama tellimusi üle, suhtlema klientidega puudujääkide või ülejääkide osas, analüüsima, kuidas protsesse täiustada, vigu vältida," räägib Renata.

Kas on ikka mõistlik arvata, et logistika on mehe/meeste töö?

Mõlema naise lood on erinevad, kuid ühist on see, et nad ei kartnud väljakutseid ja sisenesid valdkonda, mille jaoks neil tol hetkel ei jätkunud teadmisi ega pädevusi. Aja jooksul saadud õppetunnid, omandatud oskused ja teadmised on viinud eduka karjäärini. Muidugi tunnistavad mõlemad naised, et tuli teha vigu, taluda raskusi ja mitte alla anda. "Aga kui astute uude valdkonda ja uutesse olukordadesse, seisavad sellega silmitsi kõik, nii mehed kui naised," nõustusid mõlemad.

Küsimusele, kas nad on saanud ümbritsevatelt reaktsioone, et nende töö sobib rohkem meestele, vastasid naised üheselt – ei. „Töötan tänaseni rohkem meesterahvas, kuid pole kunagi kohanud ei keskkonna ega kolleegide arvamust, et see töö ei sobi naisele. Mulle võis kohe alguses tunduda, et logistika on rohkem meestetöö, aga nüüd näen suurepäraselt, et kui tahad, saad iga tööga hakkama. Pidin ka ise kauba veokilt maha laadima - kõigepealt tekib hirm, et kuidas teha, ja siis lihtsalt võta ja tee. Kuid vaatamata sellele eeskujule sõltuvad paljud asjad sinust endast ja pädevusest.” – jagab Dovilė oma kogemust.

Samal ajal ütleb Renata kogu oma logistikatöö kogemuse jooksul, et talle pole jäänud muljet, et tegemist on "mittenaiste" tööga. See sektor on nii keeruline ja koondab palju erinevate oskustega inimesi. Tema arvates ei ole töö sooline jaotus asjakohane. Igaüks peab ise otsustama, mida ta tahab, pööramata tähelepanu teiste arvamustele, ja selle saavutama.

Küsimusele, mis võiks olla nõuanne neile, kes soovivad entusiastlikult oma valitud erialal end täiendada ja karjääri teha, vastasid naised siiralt – “töötaja initsiatiiv on väga oluline, ülioluline võib olla näidatud soov ja võimed rohkem vastutust võtta; siis meeskonna juht või peajuht kindlasti märkab sellist töötajat. Oma osa on aga ka omadustel – suur mõju on ka soovil suhelda, end täiendada, huvi tunda ja tõelist mina näidata,” vastas Dovilė. Samal ajal soovib Renata olla võimalikult huvitatud, olla avatud uuele teadlikkusele ja loomulikult mitte karta küsida.