Autor: Medita • 24. november 2023

Kahjuks tööõnnetuste statistika meid aga ei rõõmusta: 2022. aastal toimus Eesti ettevõtetes 3685 tööõnnetust, millest 2599 juhul sai töötaja kerge ja 1071 juhul raske kehavigastuse ning 15 inimest kaotas tööd tehes elu. Ilves nendib, et seda on selgelt liiga palju ja nii on Medita kliinik soovib olukorda parandada, pakkudes ettevõtetele ja organisatsioonidele töökeskkonnaalaseid teenuseid, mis vastavad kehtivale seadusandlusele ning aitavad luua töötajatele ohutut ja tervist säästvat töökeskkonda.

Töötervishoid ja tööohutus on riiklikult reguleeritud valdkond. Lisaks Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on erinevate määrustega kehtestatud nõuded töökohale, nõuded töövahendi, ohumärguannete, isikukaitsevahendite kasutamise kohta, samuti tööõnnetuse ja kutsehaigestumise kohta ning töökeskkonna eest vastutavate isikute ja esmaabiandjate kohta. Hulgaliselt on ka nõudeid töökeskkonnas esinevate ohutegurite haldamiseks.

Ilvese sõnul peavad töötervishoiu ja tööohutusega tegelema kõik ettevõtted alates rohkemate ohuteguritega valdkondadest nagu tööstus, ehitus, kaubandus, laondus ja logistika kuni kontoritööni. „Sageli arvatakse, et arvutitöö puhul pole vajadust töötajate tervise ja ohutusega tegeleda. Tegelikult tuleb kontoritöötajate puhul pöörata tähelepanu tööruumi ja töökoha tingimustele ning ergonoomikale, kasutatavate seadmete ohutusele ja inimeste vaimsele tervisele. Ka kontoritöötajaga võib juhtuda tööõnnetus või tal välja kujuneda kutsehaigus.”

Kolmandik tööõnnetusest juhtub inimestega, kes on tööl olnud alla aasta

Ühelt poolt on oluline tööandja poolt ohutu ja tervist säästva töökeskkonna loomine, kuid väga oluline on ka töötajate juhendamine, väljaõpe, teadlikkuse tõstmine. „Iga töötaja peab teadma, millised ohud tema töös esinevad, kuidas ohutult töötada, milliseid isikukaitsevahendeid kasutada, kuidas ohuolukorras käituda,” räägib Ilves. „Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimub umbes kolmandik tööõnnetustest töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta. See viitab puudulikule juhendamisele ja väljaõppele. Kindlasti ei tohi juhendamine olla ainult n-ö töötaja poolt allkirja kirjutamine juhendiga tutvumise kohta, vaid sisuline ja läbimõeldud tegevus.”

Kahjuks ei peeta aga sageli vajalikuks kulutuste tegemist töökeskkonna tingimuste parendamiseks. „Selline suhtumine kaugele ei vii, eriti tänases olukorras, kus töötajate leidmine on keeruline,” tõdeb Ilves. „Kulude kokkuhoiu eesmärgil võivad jääda välja vahetamata katkine redel, tellingule paigaldamata piirded või ergonoomiliseks kujundamata töökoht tootmisliinil või arvuti taga. Sellised kulutused on aga väga väike hind võrreldes tõsiste tööõnnetustega või väljakujunenud kutsehaigustega, milleni tegemata investeering viia võib.”

Töötajate haiguspuudumised või osaline töövõime, haigestunud töötajale asendaja leidmine ja väljaõppe korraldamine või lausa tööseisakud on tööandjale väga kulukad.

Kas palgata töökeskkonnaspetsialist või valida koostööpartner väljastpoolt ettevõtet?

Sõltumata suurusest peab igas ettevõttes olema määratud töökeskkonnaspetsialist, kes korraldab ettevõtte töötervishoiu- ja tööohutusalast tegevust vastavalt kehtivate õigusaktide nõuetele. Paraku ei ole aga enamasti ettevõttesiseselt määratud töötajal Ilvese hinnangul mahti põhitöö kõrvalt töökeskkonnaspetsialisti ülesannete täitmiseks. „Tal puuduvad sageli erialased teadmised ja põhitöö kõrvalt pole aega erialaste teadmiste värskendamiseks ning seadusandlikest aktidest tulenevate muudatustega tutvumiseks. Ettevõttevälisel partneril on värske pilk, et märgata ohuolukordi ja vajalikke parenduskohti, sest ta on täielikult fokuseeritud töökeskkonna teemadele.”

Medita kliinik pakub töökeskkonnaspetsialisti teenust, mille raames osutatakse kehtivas seadusandluses nõutavaid töökeskkonna alaseid tegevusi. Kliiniku poole võivad pöörduda nii ettevõtted, kes soovivad mingeid kindlaid ettevõtte vajadustele vastavaid tegevusi, kuid ka need ettevõtted, kes soovivad töökeskkonnaspetsialisti täisteenust.

Ohukohad ja lahendused aitab leida riskianalüüs

„Igasuguse tööohutusalase tegevuse planeerimiseks on esmalt vaja teada, millised ohutegurid ettevõttes esinevad – siin aitab selgust luua töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi peavad koostama ja Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda esitama kõik tööandjad, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Kuigi riskianalüüsi koostamine on kohustus, rõhutaksin siiski, et ohutegurite väljaselgitamine ja riskide hindamine on tööandjale vajalik ja oluline töövahend,” räägib Ilves.

Riskianalüüsi käigus selguvad ohutegurid, mis on aluseks töötajate suunamisel tervisekontrolli. Kuna riskianalüüs kajastab hetkeolukorda, tuleb seda aeg-ajalt üle vaadata ja uuendada, eriti kui on toimunud muutusi tööprotsessis või tehnoloogias. Riskianalüüs käib ka nende töötajate kohta, kes teevad kaugtööd ehk siis töötavad kodukontoris.

„Pakume ka ohutusauditit, mille käigus kontrollime olemasoleva tööohutuse ja töötervishoiu alase dokumentatsiooni vastavust nõuetele ning kaardistame töökeskkonna ja töökohtade hetkeolukorra ning puudujäägid,” kirjeldab Ilves. „Ohutusauditit võib nimetada ka sisekontrolli auditiks ning selle läbi viimine aitab välja selgitada, millises seisus on ettevõttes või organisatsioonis hetkel kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ning kas see vastab kehtivatele õigusaktidele.”

Kuidas muuta töökoht ergonoomiliseks ja hoida töötajaid rahulolevana?

Ergonoomika tegeleb töökeskkonna kujundamisega töötajale sobilikuks ja tervist säästvaks, nii et inimesel on tööd tehes mugav, tema tervis on hoitud ning suureneb rahulolu, töövõime ja tootlikkus. „Lihtsam on mõelda ergonoomikale töökoha kujundamise algetapis, kuid alati on võimalik ka juba olemasoleval töökohal muudatusi teha,” annab Ilves nõu. „Aitame välja selgitada ohutegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, nendest tuleneva riski suuruse ning sekkumise või olukorra parandamise vajaduse.”

Ta lisab, et töökeskkonna ohutuse ning töötajate tervisega tegelemine on tänapäeval oluline ettevõtte mainekujunduses ja konkurentsivõimes. „See annab töötajatele otsese signaali, et neist hoolitakse ja nende heaolu on tööandjale oluline. Kindlasti tõstab see meeskonna motivatsiooni ja rahulolu. Olen sageli olnud olukorras, kus töötaja ei taha kanda vajalikke isikukaitsevahendeid või ei mõista, miks peab lugema ohutusjuhendeid. Eks siin aitab pidev selgitustöö ja töötaja teadlikkuse tõstmine,” kõneleb Ilves. „Olen ise kogenud, et esmalt just mitte eriti positiivse suhtumisega töötaja on hiljem tulnud tagasi ütlema, et ta saab nüüd aru küll, miks on isikukaitsevahendi kasutamine oluline ja et see on tema tervist ning heaolu positiivses suunas muutnud. Just nii saamegi töökohad ohutumaks ja tööõnnetuste arvu madalamaks!”

Medita kliinik on Tartus ja Tallinnas tegutsev erameditsiiniettevõte, mis pakub laia valikut eriarstiabi ja tervisega seotud teenuseid. Kliinik on pikaajaline Tervisekassa partner. Alates 2023. aastast pakub Medita kliinik ettevõtetele ja organisatsioonidele erinevaid töökeskkonna- ja tööohutusalaseid teenuseid.

Medita kliinik panustab tööohutusse ja paremasse töökeskkonda. Küsimuste korral võtke meiega ühendust!

Merili Ilves, töökeskkonna valdkonna juht, tööohutuse spetsialist, MSc Ergonoomika, kutsestandard Ergonoom tase 7, telefon 5454 0713, e-post [email protected]