Töölepingu seadus näeb tööandjale ühe kohustusena ette tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuvad koolitused ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu.
- Koolituskulude hüvitamise kokkulepe ei saa olla vaid üksik punkt töölepingus, millega töötajat kohustatakse hüvitama tööandajale töölt lahkumisel kõik koolitusega seotud kulud. Foto: pixabay.com
Siiski on hulk koolitusi, mille läbimine ei ole ainult tööandja huvides, vaid tähendab ka töötajale endale olulist väärtuse tõusu tööturul ehk koolitus ei ole vaid tööandja tegevusalaga seotud, vaid omandatud teadmistega saab minna ka teiste tööandjate juurde tööle.
Sõltuvalt koolituse sisust, pikkusest ja asukohast, võib selle maksumus olla märkimisväärne. Seega juhul, kui koolitus ei toimu ainult tööandja huvides ja sellega seotud kulu on suur, võib tööandja teha töötajale ettepaneku sõlmida koolituskulude kokkulepe, kuid seda siis kindlasti enne töötaja koolitusele saatmist. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe võimaldab kokku leppida, et pärast koolituse läbimist töötab töötaja tööandja juures teatud aja ning kui tööleping peaks lõppema enne selle siduvusaja lõppu, tasub töötaja koolituskulu proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga.
Niisugune kokkulepe ei saa olla vaid üksik punkt töölepingus, millega töötajat kohustatakse hüvitama tööandajale töölt lahkumisel kõik koolitusega seotud kulud. Iga koolituse puhul tuleb eraldi kaaluda, kas koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimine on põhjendatud, ja pidada töötajaga läbirääkimisi, et mõlemad pooled saaksid ühtmoodi aru, miks selline kokkulepe sõlmitakse ja mis on selle õiguslik tagajärg.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.