Kasvav ebakindlus tööotsingutel paneb noori oma palgasoove korrigeerima

Kuigi Eesti tööturg on 2025. aastal stabiliseerunud ja üldine töötus vähenenud, on noorte töötuse kasv muutumas tõsiseks murekohaks. MKM-i hinnangul peituvad suurimad väljakutsed noorte tööturule sisenemises, soolises lõhes ja piirkondlikes erinevustes.

Eesti tööturul räägitakse üha enam tööjõupuudusest, kuid samal ajal ei jõua paljud noored sinna üldse. Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas kirjutab, et kui noorte esimene kokkupuude tööturuga on korduv ebaõnnestumine, ei ole see enam ainult individuaalne mure, vaid probleem, mis hakkab mõjutama kogu tööjõu järelkasvu.

Suurt palka sooviv noor ei pruugi olla jultunud, vaid lihtsalt teadmatuses. Kui tööandja küsib seepeale õigeid küsimusi, selmet karjääri alustavat inimest kritiseerida ja hirmutada, võib ettevõte saada endale täpselt selle talendi, keda on oodatud, kirjutas Äripäevas juhtimiskoolitaja ja palgateadlikkuse kontseptsiooni autor Irene Annus.

Eestis ei õpi ega tööta Eurostati andmetel 11% kuni 29 aasta vanustest noortest. Töökoha valikul mõjutavad noori enim konkreetsed hinnangud ettevõtete praegustelt või endistelt töötajatelt.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.