Priit Sarapuu: töötajate keelenõuded pärsivad palkamist

„Ärge saage minust valesti aru, ma arvan, et riigikeelt peab oskama, aga me räägime keeletasemetest ja töökohtadest,” sõnas Sarapuu tänasel tööandjate aastakonverentsil „Tuulelohe lend”, mis keskendub välistööjõule. „Kui tahame kedagi siia saada, on keeleõpe väga oluline, aga kas me peame panema nõude lati nii kõrgele?” küsis ta. Sarapuu hinnangul võiksid keeleoskust reguleerida kliendisuhted. Ta tõi näite Narvast, kus kohalik klienditeenindaja, kelle emakeel on vene keel, oli sunnitud samuti vene päritolu kliendiga eesti keeles rääkima, kuna teenindaja ülemus oli juures ja nõudis eesti keeles suhtlemist. Sarapuu meelest ei ole selline asi vajalik.

G4S-i juht ütles, et välismaalaste töötamist Eestis tuleks lihtsustada, ükskõik, kas jutt käib pagulastest, tudengitest või kellestki kolmandast. Peale karmi keelenõude on üks pärssivaid tegureid ka kõrge keskmise palga nõue, mida on just turvasektoris raske täita, kuna paljud alustavad nn õpipoisi tasemelt ja oskuste paranedes hakkavad paremat töötasu teenima. 

Sarapuu sõnul on turvasektoris praegu ligikaudu 200 töökohta täitmata, mis pole aga kõige hullem, sest on olnud aastaid, kus tööjõupuudus on olnud veel suurem. Ta märkis, et fakt on see, et lihtsamad tööd vajavad tegemist ja palju on selliseid töid, kus ei ole kõrgeid kvalifikatsiooninõudeid, piisab, kui on tehnilist taipu, muu õpib töö käigus.