Autor: Personaliuudised.ee • 8. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, kelle ülesandeks muuhulgas on ka tööõnnetuste uurimises osalemine. Töökeskkonnavolinik osaleb tööõnnetuste uurimises hääleõigusega, st tööandja peab tegema töökeskkonnavolinikuga tööõnnetuse uurimisel koostööd. Uurimises osalemine tähendab seda, et töökeskkonnavolinik peab saama tutvuda kõigi materjalidega, mis on uurimise käigus kogutud, ning tal peab olema võimalus saada ka täiendavat infot, kui uurimismaterjalid ei vasta kõigile küsimustele.

Tööõnnetust tuleb uurida kümne tööpäeva jooksul alates õnnetuse juhtumisest ja järgneva kolme tööpäeva jooksul tuleb tööõnnetuse raport esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Seega tuleb töökeskkonnavolinik uurimisse kaasata kohe uurimist alustades. Kui tööandja töökeskkonnavolinikku ei kaasa, esitab talle allkirjastamiseks valmis raporti ja volinik ei nõustu koostatud raportiga või soovib tööõnnetuse asjaolusid täpsustada, ei pruugi raport tähtajaks valmis saada.

Kui töökeskkonnavolinik ei nõustu raporti sisuga, soovitame esitada oma vastuväited tööandjale kirjalikult. Juhul, kui tööandja neid vastuväiteid ei arvesta ja nad kokkuleppele ei jõua, jääb raport töökeskkonnavoliniku allkirjata.

Kui kannatanu ei nõustu tööõnnetuse raporti sisuga, tuleb tal esitada tööandjale oma vastuväited. Kui tööandja kannatanu vastuväiteid ei arvesta, on kannatanul õigus kohtusse pöörduda ja raporti sisu vaidlustada.

Allikas: Tööelu.ee