Autor: Personaliuudised.ee • 7. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„EGF-i toetuse taotlemine eeldab liikmesriigilt mahukat eeltööd,” ütles sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht Kristi Suur. „Juhtimis- ja kontrollsüsteemide paikapanemise ja meetmete väljatöötamise kõrval tuleb meil eelnevalt kohtuda ka Euroopa Komisjoni esindajatega.”

Tallinnas kohtutakse ministeeriumide, töötukassa ja sotsiaalpartnerite esindajatega, täna, neljapäeval, on aga plaanis väljasõit Ida-Virumaale kus EGF-i ametnikud kohtuvad töötukassa ja kohalike ettevõtjate esindajatega, et arutada suurkoondamiste mõju ja koondatute väljavaateid EGF-i toel uut tööd leida.EGF-i vahenditest plaanitakse olemasolevatele riiklikele meetmetele lisaks rahastada piirkonna vajadustele sihitatud tööturuteenuseid, näiteks täiend- ja ümberõpet. „Konkreetsed meetmed on praegu väljatöötamisel,” selgitas tööturupoliitika juht. Taotlust hindab Euroopa Komisjon, kes teeb rahastamisotsuse jaoks ettepaneku Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Kokku võtab protsess tavapäraselt aega umbes pool aastat, kuid liikmesriigil on teatud tingimustel võimalik alustada tegevustega ka veidi varem.EGF-i projekte kaasrahastab Euroopa Komisjon kuni 60% ulatuses, 40% projekti eelarvest peab rahastama liikmesriik. Omafinantseeringuks saab Eesti kasutada töötukassa kaudu siseriiklikest vahenditest osutatavaid teenuseid.Valitsus kiitis tänavu 24. märtsil heaks EGF-ist vahendite taotlemise, et reageerida Ida-Virumaa ettevõtetes toimuvatele töötajate suurkoondamistele ja nendega seotud koondamistele.Allikas: Sotsiaalministeerium