Autor: Personaliuudised.ee • 12. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuvariga töötades tee teadlikult pause

Foto: popsych.org
Bussi või trolliga tööle-kooli-koju teel olevaid inimesi jälgides võib märgata, et need, kel mõnda nutiseadet parasjagu peos ei ole, on vähemuses. Internetiühendust loetakse juba põhivajaduste hulka kuuluvaks, kuid järjest uute ekraanide lisandumine suurendab koormust silmadele. Kui kontoritöö puhul on tööandja kohustatud oma töötajate kuvarikasutust seadusekohaselt reguleerima, siis vabal ajal on isiklik tervis igaühe enda kaitsta ja vastutada.

Nutitelefoni miniatuurne ekraan on silmadele kõige ohtlikum

Suur hulk ametikohti eeldab sülearvuti kasutamist, kuid see soodustab töö koju kaasa toomist ja silmade pingutamist pahatihti hiliste õhtutundideni välja. Kui inimesel on ligipääs oma töömeilidele ka kodus või mujal viibides, on alateadlik vajadus kursis olla üsnagi loomulik.

Operatiivset suhtlust eeldavatel ametikohtadel satuvad töövahendiks pahatihti ka tahvelarvutid ja nutitelefonid, millest viimased on optometristide hinnangul ekraani väiksuse tõttu nägemisele kõige ohtlikumad. Eagle Visioni salongi vanemoptometristi Gerli Tedre sõnul ei teadvusta paljud inimesed ekraanide kahjulikku mõju silmadele. „Nutitelefoni ekraan on väikene. Tihtipeale kiputakse telefonist uudiseid või e-kirju lugema isegi ühistranspordis ega osata arvestada, et liikuvas sõidukis väikese ekraani jälgimine on silmadele ränkraske koormus,” selgitab Tedre ning lisab, et iseäranis drastiliselt mõjub silmade niisugune kohtlemine kooliealiste noorte puhul, kelle nägemine pole veel täielikult välja kujunenud. „Silmade fokuseerimine ühele väikesele kitsale ekraanile ning miniatuursele tekstile on väga suur pinge, seda enam, et liikuvas sõidukis teadvustab keha liikumise mingis suunas, samal ajal on pilk fikseeritud kehast sõltumata ühele kitsale punktile, mis omakorda liigub. Silm peab pidevalt ümber kohalduma uuele kaugusele. Nii tekib ajus omamoodi lühis – võimalik on isegi iiveldus, mis on meie organismi kaitserefleks ja appikutse tegevuse viivitamatuks lõpetamiseks.”

Foto: Raivo Tiikmaa

Tedre loeb nutitelefoni mõju silmale halvimaks kõigist, sest enamik inimesi vaatab nii väikest ekraani lähemalt kui 20 cm. Tõsi – tehnika areneb samas ka tervislikkuse aspektist ja nii on Tedre sõnul arvutitootja Apple turule toonud n-ö kõige silmasõbralikuma ekraaniga arvuti, mis kannab silmapõhjaga sarnaselt nimetust Retina. „Retina on silmapõhjas just see kiht, mis valgust vastu võtab,” täpsustab Tedre.

Parim kaugus silmadest – ekraan asugu väljasirutatud käe kaugusel

Tedre sõnul loetakse mõistlikuks distantsiks silmade ja ekraani vahel väljasirutatud käe kaugust. „Selleks tuleb istuda sirgelt ja sirutada käsi välja. Keskmiselt teeb see ligikaudu 60–80 cm ning on optimaalseim lauaarvuti puhul – neil on ekraanid enamasti suurimad,” lisab ta. Sülearvutite puhul kipuvad inimesed end Tedre sõnutsi tahtmatult ligemale nihutama, ent mõistlikku kaugust tasub siiski hoolega jälgida. Gerli Tedre sõnul on silmade „ärapiinamise” tagajärjeks pahatihti kangemad prillid, mida on esmalt inimestel küll veidi ehmatav kuulda, kuid tegelikkuses paraneb nägemine tihtipeale mõne aja pärast, kui samas mahus töö kuvariga vahetatakse mõne muu vastu või vähendatakse koormust silmadele.

Tedre paneb samas inimestele südamele, et nägemises muutusi tajudes tuleks siiski kindlasti läbi teha nägemisuuring, mille käigus selgub, mis põhjustel need on tekkinud. Veel on tema sõnul levinud mure, et inimesed, kes peaksid oma vanuse kohaselt juba prille kasutama, seda ei tee. „Ega seda kiputa enesele tunnistama,” lisab ta. Ka on sagedane läätsede eelistamine prillidele, kuid need on silmadele pikaajaliselt väsitavad ja kipuvad silmi kuivatama.

45 minutit intensiivset tööd ja 15 minutit puhkust

Mõistlikuks kuvariga töötamise ajaliseks suhteks on 45:15 minutit. „See tähendab, et 45 minutit tunnis tuleks teha aktiivselt tööd ja 15 minutit puhata. Nii anname me silmadele puhkust ja võimaluse silmi pilgutada tavapärases rütmis. Pingsalt kuvarit jälgides unustatakse seda tihtipeale teha. Oluline on puhkepauside ajal silmi teadlikult puhata, seega ajakirja lugemine puhkehetkel pole õige mõte,” sõnab Tedre ja märgib, et saab aru, kui seda põhimõtet on raske rakendada kõikide kuvari kasutust eeldavate tööde puhul.

Ta paneb siiski kõigile südamele, et väga tähtis on jälgida lisaks tööajale, et silmad saaksid piisavalt niisutust – nimelt kuivamine on üks olulisimaid muresid, mis kipub kiiresti tulema. „Sellel on tegelikult lihtne selgitus – sageli jälgime me ekraani ja sellel olevat informatsiooni sedavõrd pingsalt, et unustame silmi pilgutada,” räägib Tedre. Nii pilgutame me tema sõnul arvuti ekraani jälgides tavapärasest ligi neli korda vähem silmi: 3–4 korda minutis tavapärase 12–13 korra asemel. Kuna silm on suur osa närvisüsteemist, võib Tedre sõnul silmade ülepinge tagajärjel tekkida otsmikupiirkonnas peavalu, võimalik on ka peapööritus ja iiveldus, sest silmade kaudu saab mõjutatud ka üldine närvisüsteem.

Allikas: tööelu.ee 

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456