Preemiate kasv on vastuolus kasumite vähenemisega

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 8,1%. Keskmise palga kasv oli seega kiirem kui 2015. aasta lõpus. Keskmise kuupalga kasv kiirenes rohkem kui keskmise tunnipalga oma ja see näitab, et kasvu hoogustumisse panustasid ajutise loomuga palgakomponendid nagu preemiad ja lisatasud. Palkade tõus ja tarbijahindade languse mõju suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet. 

Tööandja omaniku liigi järgi kiirenes palgakasv kõige enam välisomanikega eraettevõtetes, kus see ulatus 10,2%ni. Siiski jäi välisomandisse kuuluvate ettevõtete palgakasv 2014.–2015. aastal Eesti eraomanikega ettevõtete omale alla. Avalikus sektoris keskmise brutokuupalga kasv ei kiirenenud. Riik on viimaste aastate jooksul suutnud oma haldusalas palgakasvu ohjata, kohalike omavalitsuste haldusalas jätkus aga viimaste aastate üsnagi kiire, 8% lähedane kasv.

Tegevusalade kaupa oli keskmise palga muutus küllaltki erisugune ning jäi –5,1% ja 22.9% vahele. Kiireim oli palgakasv haldus- ja abitegevuse tegevusalal, mis hõlmab selliseid teenindusvaldkondi nagu rentimine, tööjõuvahendus, reisikorraldus, turvatöö, hooldustööd (sh koristustööd) jms. Tõenäoliselt mängib mitme nimetatud tegevusala puhul olulist rolli miinimumpalga tõus, mis oli sel aastal 10,3%, kuid see selgitab vaid osa kasvu kiirenemisest. Ettevõtlusstatistikast on näha, et selle tegevusala kasumid 2015. aastal suurenesid, mis tõenäoliselt andis ettevõtetele võimaluse preemiaid maksta. Keskmise palga kasv kiirenes ka töötlevas tööstuses eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni, seda hoolimata asjaolust, et mullu kasumid kahanesid ja lisandväärtuse kasv oli nõrk.