Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haridus- ja teadusministeerium: iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. „Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,” lausus Valk.
HTM avalikustas aastail 2005–2013 kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive- ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul. Valk kutsub ka neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad, uurima täpsemaid andmeid haridusstatistika veebist www.HaridusSilm.ee.
Analüüsi põhijäreldused
Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut
Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ligi 25% kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.Kui vahetult pärast lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.
Õppesuund eristab palka enam kui õppetase
Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv, 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53% madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.Tehnikaalad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.
10% erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal
8,5% erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7% (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
3
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
4
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
5
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Viimased uudised
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele