Viktor Trasberg: tööviljakus ei kasva, sest Eesti tööandjad püüavad palgad vägisi madalad hoida

raha
Ettevõtjad on seisukohal, et selline palgatõus on liiga kiire ja sööb seega...

Tööandjate soov tuua Eestisse odavat tööjõudu väljastpoolt Euroopa Liitu pärsib tehnoloogilist arengut ja majandusstruktuuri muudatusi. Kui odav tööjõud võimaldab jätkata tänast vähetootlikku tegevust, siis milleks investeerida tehnoloogia uuendamisse ja mõelda tööjõu parema kasutamise peale, küsib Tartu ülikooli majandusdotsent Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.

Eesti palgad kasvasid esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga kaheksa protsenti, mis on tekitanud rõõmsaid emotsioone, aga ka loomupärase vastandumise tööandjate ja ametiühingute vahel.

Ettevõtjad on seisukohal, et selline palgatõus on liiga kiire ja sööb seega Eesti konkurentsivõimet. Ametiühingujuht on seisukohal, et just palgatõus hoiab meie majandust hetkel vee peal ja selle järsk katkestamine võib kaasa tuua vabalanguse, tema seisukohalt on põhiprobleem eelkõige selliste investeeringute vähesus, mis aitaksid kasvatada tootlikkust.

Majandusteooria lähtub arusaamast, et jätkusuutliku palgakasvu alus on tööviljakuse tõus. Tööandja seisukohalt tähendab see olukorda, kus lisandunud tootmismahu müügiväärtus on suurem kui selle loomiseks tehtavad lisakulutused. Kui ettevõte saab rohkem tulu, siis saab ta ka ilma kasumit vähendamata maksta rohkem palka. Kui aga tööjõukulu kasvab kiiremini kui lisandunud toote väärtus, jääb kasumiosa paratamatult väiksemaks.

Loe edasi ERR-i arvamusrubriigist!

Osale arutelus

  • Rain Kooli, ERR

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Valdkonna töökuulutused