7. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viktor Trasberg: tööviljakus ei kasva, sest Eesti tööandjad püüavad palgad vägisi madalad hoida
Ettevõtjad on seisukohal, et selline palgatõus on liiga kiire ja sööb seega Eesti konkurentsivõimet.
Foto: SHRM
Tööandjate soov tuua Eestisse odavat tööjõudu väljastpoolt Euroopa Liitu pärsib tehnoloogilist arengut ja majandusstruktuuri muudatusi. Kui odav tööjõud võimaldab jätkata tänast vähetootlikku tegevust, siis milleks investeerida tehnoloogia uuendamisse ja mõelda tööjõu parema kasutamise peale, küsib Tartu ülikooli majandusdotsent Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.
Eesti palgad kasvasid esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga kaheksa protsenti, mis on tekitanud rõõmsaid emotsioone, aga ka loomupärase vastandumise tööandjate ja ametiühingute vahel.
Ettevõtjad on seisukohal, et selline palgatõus on liiga kiire ja sööb seega Eesti konkurentsivõimet. Ametiühingujuht on seisukohal, et just palgatõus hoiab meie majandust hetkel vee peal ja selle järsk katkestamine võib kaasa tuua vabalanguse, tema seisukohalt on põhiprobleem eelkõige selliste investeeringute vähesus, mis aitaksid kasvatada tootlikkust.
Majandusteooria lähtub arusaamast, et jätkusuutliku palgakasvu alus on tööviljakuse tõus. Tööandja seisukohalt tähendab see olukorda, kus lisandunud tootmismahu müügiväärtus on suurem kui selle loomiseks tehtavad lisakulutused. Kui ettevõte saab rohkem tulu, siis saab ta ka ilma kasumit vähendamata maksta rohkem palka. Kui aga tööjõukulu kasvab kiiremini kui lisandunud toote väärtus, jääb kasumiosa paratamatult väiksemaks.
Loe edasi ERR-i arvamusrubriigist!
Autor: Rain Kooli, ERR
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!