Tööotsijad kaebavad üha enam diskrimineerivate töökuulutuste pärast

„Kui juba töökuulutus praagib osa inimesi põhjendamatult kandideerijate hulgast välja, siis tekitab see Eesti inimeste vahel valusaid lõhesid, tõrjub ja märgistab halvustavalt noori või küpsemas eas inimesi, mehi või naisi,” kommenteeris Pakosta.

Pakosta selgitab, et kuulutuses võib nõuda tööks vajalikke oskusi ja kõike, mida iga inimene saab endas arendada – näiteks vajalikku keeleoskust, sobivaid isiksuseomadusi, kogemust või haridust. Aga seada piiranguks seda, mis inimesest endast ei sõltu ja mis pole ka töökohaga seotud, pole inimlikult viisakas ja on ka seadusega keelatud – näiteks ei tohi kuulutuses välistada inimesi nahavärvi, soo või vanuse järgi.

Nii pole Pakosta sõnul põhjendatud nõue kuulutuses, et alkoholipoodi müüjaks kandideerija tohiks olla kuni 35-aastane. Aga miks mitte 36-aastane, kes on suurepäraste müügitulemustega ja toob seega ettevõttele tublisti kasumit? Omavalitsuse asutus otsis tööle kuni 30-aastaseid naisi ja avaliku sektori kaasrahastusel tegutsev sihtasutus keskharidusega inimesi alates 20. eluaastast. Jällegi pole ühtegi arukat põhjust välistada keskhariduse omandanud näiteks 19-aastaseid noori, rääkimata sellest, et üle 30-aastased on samuti täies tööjõus inimesed. Ühes töökuulutuses otsiti meestest tööle üksnes geimehi, mis on samuti põhjendamatu sooline diskrimineerimine.

„Diskrimineeriv töökuulutus on seadusega keelatud. Inimestel on õigus vajalike oskuste korral kandideerida ja tööle valituks osutuda ka siis, kui nad ületavad diskrimineerivaid piiranguid kuulutuses, samuti on õigus tööandjalt nõutada valuraha,” selgitas võrdsete võimaluste volinik.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: aripaev.ee