Mida enam on töötajaid, seda rohkem läheb organisatsioonis vaja reegleid, tavasid ja kokkuleppeid. Tänase töölepinguseaduse järgi ei ole tööandja enam kohustatud sisekorraeeskirju kinnitama ja neid tööinspektsiooniga kooskõlastama, kuid töökorralduslikest reeglitest peab töötajaid teavitama sellegipoolest.
Eksperdid: selged ja arusaadavad reeglid toetavad organisatsiooni arengut
  • Foto: Meeli Küttim
Kuidas parimal viisil organisatsioonis töökorralduse alast teavitust korraldada ning millist kasu võib tõusta, kui reeglite muutumisse ka töötajaid kaasata, siin annavad nõu Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht Ene Olle ja Ericssoni Tallinna tehase töösuhete- ja kompetentsijuht Evely Gorobinski.
Mida peaks reeglistama?
Tänane töölepingu seadus ütleb, et tööandja on kohustatud informeerima töötajaid töökorralduslikest reeglitest. Kuigi enam ei tule reegleid tööinspektsiooniga kooskõlastada, on jätkuvalt oluline, et need oleksid organisatsioonis olemas.
Ene Olle toob välja, et töökorralduse reeglid ei pea alati paika saama igavas ja kantseliitlikus vormis. „Miks mitte kasutada töötajate tähelepanu paremaks haaramiseks, meelde jätmiseks ja organisatsioonikultuuri edasiandmiseks reeglite visualiseerimist, looks kirjutamist või videona esitamist? Tähtis on vaid see, et sõnum oleks selge,” annab Olle nõu.
Evely Gorobinski rõhutab, et lisaks töötaja iseseisvale reeglitega tutvumisele peaks tööandja võtma ka aega, et reegleid selgitada ja tagasisidet küsida. Töötajad on alati rohkem rahul, kui neil on võimalik esitada küsimusi ja saada täiendavaid selgitusi.
Paljudel juhtudel on kasulik töötajate arvamust kuulda võtta reeglite kehtestamisel või muudatuste elluviimisel. „Töötajate kaasamine loob paremad eeldused reeglite kiiremaks omaks võtmiseks. Samuti saab töötajaid kaasates kontrollida reeglite arusaadavust ning mõistetavust. Töötajad võivad anda olulist tagasisidet reeglite täitmisega kaasnevatele asjaoludele, mida tööandja ei osanud ette näha või ei olnud varem arvesse võtnud,” selgitab Evely Gorobinski.
Gorobinski toob näiteks oma tööalase kogemuse: töökeskkonna muutustest tingituna taheti, et töötajad hakkaksid kandma turvajalatseid. „Kui esialgu tekitas uus nõue turvajalatseid kanda töötajates vastuseisu, siis tänu ühistele aruteludele tekkis meil võimalus jagada töötajatele reeglite kohta täiendavaid selgitusi ja töötajad omakorda juhtisid tähelepanu asjaoludele, mida saime uut korda rakendades juba arvesse võtta,” sõnab Gorobinski.
Arutelu turvajalatsite vajalikkuse üle tõi muuhulgas välja, et mitmel töötajal on probleeme jalgadega – kantakse regulaarselt tallatugesid ja vajatakse neid ka turvajalatsites. Koos jõuti kokkuleppele, et kui kasutusele võetakse turvajalatsid, tagatakse töötajatele riietusruumis ka jalgade ja jalanõude desinfitseerimisvahendid. Selline varajane kaasamine aitas kaasa muutuse sujuvamale korraldamisele ning töötajate jaoks muutus reegel oluliselt selgemaks ja vastuvõetavamaks.
Allikas: Tööelu.ee
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele