• 20.12.16, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas saada heast meeskonnast suurepäraseks meeskonnaks?

Kui ei suudeta täita hea meeskonna eeltingimusi, siis on parem, kui meeskonda ei loodakski.
Meeskonna optimaalseks suuruseks pakuvad eksperdid kuni kaheksa inimest, sealt edasi kipub tekkima liiga palju probleeme.
  • Meeskonna optimaalseks suuruseks pakuvad eksperdid kuni kaheksa inimest, sealt edasi kipub tekkima liiga palju probleeme. Foto: GraphicStock
Sellisele järeldusele jõudsid Harvardi ülikooli eksperdid uuringus tulemusel, mille käigus jälgiti 120 tippjuhtide meeskonna käekäiku kümne aasta jooksul. Meeskondadeks olid tippjuhtide meeskonnad väikefirmadest kuni hiigelkonglomeraatideni, sh IBM, Unilever, Shell, Philips jt.
Eksperdid jälgisid meeskondade tegemisi, kogusid andmeid tulemuslikkuse, dünaamika ja meeskondade olemuse kohta ning lasksid 12 tippkonsultandil ja coach’il hinnata meeskondi kolmes kategoorias.
kas ja kuidas meeskonna tulemuslikkus vastas meeskonna endi liikmete ja organisatsiooni töötajate ootustele?kui hästi tegid meeskonna liikmed omavahel koostööd – kasutasid ära üksteise tugevusi, pühendusid ühisele sihile jne?kas meeskond tegeles ja toetas pidevalt iga üksikliikme personaalset arengut?
Eksperdid leidsid, et ehkki harva, leidus siiski meeskondi, kes said kõrgeid punkte kõigis kolmes kategoorias. Enamikul meeskondadest jäi puudu 1–2 kategooriat ja leidus ka meeskondi, kus kõigile kolmele küsimusele oli vastus negatiivne.
Eksperdid töötasid tulemustele tuginedes välja n.ö rusikareeglid meeskondade tarvis. Ehk kuus tingimust, mis on vajalikud selleks, et a) tegemist oleks päriselt meeskonnaga ja b) et meeskond kasvaks heast suurepäraseks. Niisiis…
1. Päris meeskond
Ehk tegu peab olema päris meeskonnaga, kus on täidetud kolm kriteeriumi:
sõltuvus üksteisest – meeskonna liikmed peavad tegema koostööd, et saavutada ühine siht;meeskonnal on piirid – peab olema selge, kes on meeskonnas ja kes ei ole (muuseas, vaid 7% meeskondadest teadis kindlalt, kes on meeskonna liikmed);stabiilsus – hea meeskond vajab kokkutöötamiseks teatud aega.
2. Innustav siht
Meeskonna eesmärk ja tähendus ei ole selle liikmete panuste summa ja ei ole ka sama mis organisatsiooni eesmärk. Iga meeskond peaks endalt küsima: mis on see siht, mille saavutamiseks on meeskond loodud ja mida ükski teine meeskond organisatsioonis ei saa saavutada?
3. Õiged inimesed
Muidugi, kompetentsus ja oskused. Ja empaatia ja ausus nii enda kui teiste suhtes. Ja meeskonna kontekstis on olulised veel kaks eeldust: võime näha oma rolli ja vastutust meeskonnas laiemalt, kui seda näeb ette formaalne struktuur või tööülesanded, ning teiseks pühendumine ühisele sihile.
4. Kindel struktuur
Meeskonna optimaalseks suuruseks pakuvad eksperdid kuni kaheksa inimest, sealt edasi kipub tekkima liiga palju probleeme kommunikatsioonis, omavahelistes suhetes (suhete arve kasvab liikme lisandudes kiiresti), personaalses lähenemises.
5. Organisatsiooni toetus
Igal heal meeskonnal peab olema ligipääs vajalikule infole, võimalus kasutada ja otsustada erinevate vahendite üle, et saavutada sihti.
6. Oskuslik meeskonna coach’ing
Ehk iga meeskond peaks tegelema teadlikult oma meeskonna arendamisega. „Parimad meeskonnad on pidevalt coaching’us,” ütlesid eksperdid. Uuringu tegijad tuvastasid, et parimate meeskondade juhid on loomulikult keskendunud meeskonna väliste eesmärkide saavutamisele ehk sisuliselt selle ülesande täitmisele, milleks meeskond on loodud. Ent teisalt on juhid keskendunud meeskonnasiseste sihtide saavutamisele, kus eesmärk on meeskonna kui sellise areng. Parimates meeskondades ei tegelenud coaching’uga ainult juht, vaid ka teised meeskonna liikmed, ja välist coach’ikasutati meeskonna järgmisele tasemele aitamiseks.
Nii lihtne see ongi!
Allikas: Raimo Ülavere blogi
Autor: Raimo Ülavere, coach ja koolitaja

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.09.24, 18:05
Ajateenistuse läbinud töötajad teenivad aastas ligi 2500 eurot rohkem ning on kõrgema stressitaluvusega
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele