Toomas Polli: Elisa ei värba tulevikus ühtki tootejuhti, kes ei oska vaibkoodida

Tehisaru on hakatud reguleerima aina korrapärasemalt, sest vastasel juhul võib AI muutuda diskrimineerivaks ja laiemalt ebaeetiliseks.

SEB värske uuring näitab järsku muutust Eesti ettevõtete käitumises: vaid 8% firmadest plaanib järgmisel aastal uutele välisturgudele laieneda, mis on kolme Balti riigi kõige madalam näitaja. Ettevaatlikkuse taga on kasvavad riskid, kallinev energia ja maksusurve, mis suunavad ettevõtted kasvu asemel ellujäämist kindlustama.

Tehisaru võimekus kasvab ootamatu kiirusega ja muutunud on arusaam, keda tehnoloogia esimesena asendab, ütles AI-ekspert Priit Kallas. Kui varem peeti ohustatuks lihtsamaid ameteid, siis nüüd on löögi all ka teadmistöö.

Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde, kirjutas Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina möödunud nädalal Äripäevas.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.