Valitsus kehtestas legaalse sisserände piirarvuks 1317 inimest

Ka sel aastal on sisserände piirarvuks 1317 inimest. „Tänavu oleme esimest korda olukorras, kus sisserände piirarv täitub ja seda juba enne aasta lõppu,” ütles siseminister Andres Anvelt. Tuleval aastal arvatakse piirarvu alt välja iduettevõtjad ja IKT-sektori töötajad, kuid piirav ise jääb samaks. „Peame tõsiselt analüüsima, milliste tegevusalade lõikes täiendavalt on surve kasvanud. Arutame lähitulevikus tööandjate, riigiasutuste esindajate ja teiste oluliste partneritega töörändega seotud regulatsioone. Eesmärgiks on tagada meie riigi majandusarengule olulistes sektorites puuduolev tööjõud ja kujundada selleks ka paindlik sisserände poliitika,” lisas minister.

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Sisserände piirarv ei puuduta Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid inimesi ega teisi rahvusvahelise kaitse saajaid.

Piirmäär 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast tuleneb välismaalaste seadusest. Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Samuti ei kuulu sinna alla välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, tulevad Eestisse õppima, õppejõuna või teadustööd tegema, ega inimesed, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Tänavu võib piirarvu alusel anda kuni 1317 tähtajalist elamisluba, millest 13. detsembri seisuga on välja antud 1312 – neist ettevõtluseks 16, töötamiseks 1286 ja välislepingu alusel 10 elamisluba. Igal aastal asub Eestisse elama kokku üle 6500 välismaalase, neist pisut alla poole kasutab isikute vaba liikumise õigust ja on Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. Kolmandatest riikidest tulevad inimesed tähtajalise elamisloa alusel Eestisse õppima, töötama või pererändega.  

Allikas: siseministeerium