Sooline palgalõhe on Eestis probleem, kuid see ei tulene pelgalt diskrimineerimisest

Palgalõhe võiks olla väiksem, kui leevendada turu toimimist takistavaid probleeme

Kui näiteks lastehoiuvõimalused oleksid paremad, ei peaks emad nii pikalt kodus olema. Naiste ja meeste palgaerinevusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ja need ei pruugi olla seotud diskrimineerimisega. Palgalõhe võib osutada ka turu toimimist piiravatele tavadele ja seadustele, mis ei lase palkadel ühtlustada. Kui turg ei toimi, pole turul kujunev tasakaaluseisund parim võimalikest. Turutakistuste leevendamisel suureneks majanduse maht ja paraneksid nii naiste kui ka meeste sissetulekud.

Nendele, kes usuvad, et sarnasel töökohal makstava palga erinevus tuleneb pelgalt diskrimineerimisest, võib vastukaaluks nentida, et selline tegevus oleks tööandjale kallis. Kui keegi soovib palgata meest ainult selle pärast, et tegemist on mehega, siis peab ta maksma selle eest kulu, milleks on palgalõhe. Soolise diskrimineerimise hind tööandjale on keskmiselt 3000 eurot aastas, sest just nii palju erinevad makse arvesse võttes mehe ja naise tööjõukulu samal ametialal.*

Kuigi sooline palgalõhe on Eestis suur, on mõni võrdõiguslikkuse näitaja Eestis päris hea

Eurostati hiljuti avaldatud andmete järgi on Eestis vähemalt kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste (välja arvatud põllumajanduses ja avalikus halduses) juhtidest 42% naised – see on üks Euroopa kõrgemaid näitajaid.

Palgalõhe hinnangute leidmiseks on kasutatud 2014. aasta töötasu struktuuriuuringu andmeid. See on teadaolevalt kõige mahukam ametialade töötasu käsitlev uuring Eestis ja sisaldab kokku andmeid 312 ametiala kohta, kus töötab nii naisi kui ka mehi. Ametialade arv määrab, kui detailselt on võimalik töökohti omavahel võrrelda. Mida detailsemat lõiget kasutada, seda suurem on töökohtade erinevuse mõju palgalõhele. Siin käsitletud hinnang kehtib seega vaid konkreetse detailsusega esitatud ametialade lõikes. Kuna sama uuringut on aga korraldatud aastaid, on uuringu põhjal arvutatud hinnangud ajas võrreldavad.

Allikas: Eesti Panga blogi

*Hinnang kirjeldab tööturu olukorda 2016. aastal ja eeldab, et töökohtadest tulenev mõju palgalõhele oli 2016. aastal sarnane 2014. aasta omaga.

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

Autor: Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist