Töötajate rahulolu mõõtmine ei ole asi iseeneses, mida aeg-ajalt peab tegema, vaid juhtimise ja sisekommunikatsiooni tööriist, mille oskuslikul kasutamisel saab mõjutada töötajate suhtumist organisatsiooni ja oma töösse, kirjeldab Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder Personaliuudistele. Kuidas töötajad oma töösse ja organisatsiooni suhtuvad, mõjutab aga omakorda nende käitumist nii organisatsioonis kui tööturul.
Miks on oluline mõõta töötajate rahulolu?
  • Foto: pixabay.com
Palgainfo Agentuuri uuringutes mõistetakse töötajate rahulolu n-ö neutraalse meelestatusega, kus töötingimused vastavad ootustele ja häirivaid olukordi on minimaalselt. Rahulolu iseenesest ei tähenda veel, et töötajatel on igapäevane töötahe, et nad naudivad oma töö tegemist või et nad fännivad organisatsiooni. Rahulolu võib tähendada ka passiivset vegeteerimist ja stagnatsiooni.
Küll aga on rahulolu motivatsiooni ja pühendumise tekke eelduseks – kui töötajaid häirivad päevast päeva kehvad või rikkis töövahendid, seisakud tööprotsessides vm, siis pärsib see tööindu ja nõrgestab ka sidusust organisatsiooniga, mis lõppkokkuvõttes tähendab kehvemaid töötulemusi. 
Tööga rahulolu või rahulolematus on tihedalt seotud töötajate lojaalsuse ja ka palgasurvega ehk kuludega. Rahulolevad töötajad on lojaalsemad ja puuduvad vähem. Rahulolematud töötajad vaatavad aga tööturul ringi, puuduvad kergekäelisemalt ja küsivad häirivate olukordade kompensatsiooniks rohkem palka.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele